Sisukord
AK
Tänane leht
18.04.2020
Eesti Pikalt vindunud rahulolematus sai minister Karule saatuslikuks (37) Eesti lühiuudised LHV ja Tallink laskusid sõnasõtta laenu pärast (4) Koroonaviirus lõikas telesarjadel lõpud ära Ei tohi alla anda! Narva kohvik hoiab endal kriisi kiuste elu sees Majandus Koroonakriisi superstaar pani Microsofti põlved värisema Tallinna börs taastub visamalt kui teised Tallinna Kaubamajal oli ilus esimene kvartal Välismaa Hulga uute viiruseohvrite leidmine tekitab küsimusi (11) Eksperte eirav Bolsonaro vallandas kriisi keskel tervishoiuministri Välismaa lühiuudised Juudiriigi poliitrivaalid pole ikka koera sabast üle saanud Inimtühja rahvuspargi lõvid tukkusid keset teed Küprose imaam äratab ellu lõhenenud saare lõunakalda islamipärandit Arvamus 21. sajandi Rockefellerid Samm selge pildi poole Pealinna valvur Pankuri valearvestus Näidishukkamine pudrupaja äärel (9) Eesti läks kasiinosse Sport Kolumn ⟩ Jaanus Kriisk: spordigraatsiad meie kõrval Tormis Laine – tippu pürgiv noor mäesuusataja, kes edestab kõiki Kesk-Euroopa superriikide eakaaslasi Merendus Raudne rannakaitse hävitab randa (1) AK David Vseviov: Lenini müüdi metamorfoosid (5) Aimar Ventsel: Lenini võitlus elab! (13) Lauri Mälksoo: kas eestlased on enesemääramisõiguse eest Leninile tänu võlgu? (5) Hardo Pajula: märkmeid Lääne revolutsioonilisest traditsioonist (24) Meelis Sütt: kodus olla või mitte olla? (2) EKI keelekool: #trellitatudkeel Tiit Pruuli: noor Mart Laar ja noor Jakob Hurt (4) Kunst sinu ümber. Maalikunsti uuendaja Merike Estna Vikerkaar loeb. Õigus iseäralikkusele (3) Viirastused ajast, mida ei tohtinuks olla Kõigi mälestuseks, kes jäid Kolõma põrgus ellu (2) Kuidas Vive Tolli mind mõjutanud on Aja auk: Meil ei ole teile ühtegi uudist Juurikas: Kohtunik Di viimane juurdlus Trad.Attack! pressis staadioni muusikasse Arter Suurettevõtja Ain Hanschmidt: «Kriisiajale on paraku iseloomulik, et lagedale ilmuvad šaakalid, raisakotkad ja teised põhjanoolijad.» (13) Lasnamäe korterist LA muusikataevasse Elisabet Reinsalu ja teiste enneolematu elu Esta Tatrik: Hiina juuksenõel Virtuaalne veiniõhtu algajale ehk kuidas end kogemata üksinda purju juua (2) Tervitusi Narva-Jõesuu brutaalseimast köögist: Franzia ülemkokk Indrek Kõverik sõidutab oma puhvetipakikesi ka Tartusse ja Tallinnasse Range Rover saab 50-aastaseks. Ajaloost selgub nii mõndagi üllatavat Maailma moehitt number üks, mille igaüks saab kodus ise välja võluda Rohkem, kui ühele inimesele vaja. Sõiduproov LR Range Roveriga (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Viirastused ajast, mida ei tohtinuks olla

6 min lugemist
Varlam Šalamov, «Kolõma jutud». FOTO: Raamat

Ilukirjandus saab vaevalt olla koledam kui neis raamatutes esitatu. Ent väljakannatamatuks teeb selle hoopis asjaolu, et lugeja ei leia end mitte mõne piinatud sulemehe haiglastest fantaasiatest, vaid hoopis värvikalt esitatud dokumentalistikast. «Lihtne on rääkida lootusest nendele, kes ootavad midagi tulevikult; aga kuidas innustada sellega inimest, kes on liiga nõrk isegi selleks, et oma käega kannatustele lõpp teha?» («Teine maailm», lk 165.)

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Seltsimees Stalini valitsemisaeg on tänaseks kauge möödanik ja pakub noorematele põlvedele pigem ajaloolist meelelahutust. Seda aega ise läbi elamata jääb toonane õhustik kaunis mõistatuslikuks ning tabamatuks. Olgu või ülemöödunud aasta kassahitt «Seltsimees laps» – inimene viidi ühtäkki ära, viibis kusagil ja aastate pärast toodi rongiga tagasi. Kus viibis Helmes Tungal? Mida ta kõik need aastad tegi? Miks ta saabudes nii vanaks oli jäänud? Ja keegi, sealhulgas tema ise, midagi sellest rääkida ei tahtnud.

Millega äraoleku ajal tegeleti, sellest sai eesti lugeja aimu juba kolmkümmend aastat tagasi Aleksandr Solženitsõni kaudu, kelle mahukas looming ja eelkõige «Gulagi arhipelaagi» köited kiiresti eesti keelde tõlgiti. Sõnum, mis tal maailmale edastada oli, oli hirmus. Nõukogude sunnitöö-, vangi- ja hävituslaagritest pärinevate mälestuste kogumisel ja selle meeletu infohulga sünteesimisel korrastatud tekstikorpusteks ei ole keegi olnud märgilisem kui tema. Kuid nagu Solženitsõn ka ise tunnistas, oli tema enda laagrikogemus võrdlemisi leebe.

Poolaka Gustaw Herling-Grudziński ning venelase Varlam Šalamovi laagrikogemused jõudsid esimeste lugejateni juba möödunud sajandi keskel. «Teine maailm» nägi ilmavalgust 1953. aastal. Šalamov kirjutas «Kolõma jutte» kokku kuus tsüklit, alustades sellega 1954. aastal ning jätkates järgmise kümnendini välja. Vastilmunud tõlketeos hõlmab esimest tsüklit.

Need kaks meest või, õigem öelda, kaks «punalible laagrite vereringluses» miljonite teiste omasuguste kõrval, pillutas saatuse tahe impeeriumi kahte erinevasse otsa. Kui poolakas saadeti 1940. aastal Poola-Leedu piiri ületamise eest Arhangelski oblastisse Jertševo laagrisse, siis Šalamov jõudis oma 17 laagriaasta jooksul näha hoopis enamat, suurem osa neist Siberi Kaug-Põhjas, ligipääsmatul ja trööstitul Kolõmal.

17.04.2020 20.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto