EKI keelekool: #trellitatudkeel

  • Teemaviide ühendab sarnase sisuga postitusi
  • Tänapäeval tähistatakse sellega ka oma meeleolu
  • Teemaviide pakub palju võimalusi keelega mängimiseks
Geda Paulsen FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Meie ümber on trellid. Neid võib näha nii sotsiaal- kui tavameedias, aga üha enam ka eravestlustes. Pean silmas Chris Messina 2007. aastal Twitteris pahaaimamatult käiku lastud «metaandmelipikut» – teemaviidet ehk hashtag’i, kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemteadur Geda Paulsen.

Teemaviite algne ülesanne oli ühendada sarnase sisuga postitusi ning kiirendada seeläbi info otsimist ja leidmist – trellidega kaunistatud tekstile klõpsates jõuab huviline kõigi avalike postitusteni, mis sisaldavad otsijat huvitavat viidet. Nähtuse potentsiaali jagasid kohe ära turundusspetsialistid ning rüütasid trellidesse firmade tooted ja firmamärgid. Teemaviide ongi suurepärane turundus- ja promovõte, mis tõmbab tähelepanu üritustele, aktsioonidele ja kampaaniatele. Nii leiab kiusuvastase kampaania juurest teemaviited #suurimjulgus ja #äralasekiusata, Eesti meditsiinisüsteemi toetab #tervisonkallis ning noorte fotokonkursile kutsub #nooruspolehukas. Trellitada võib isikuid, loomi, kohti või olukordi, mida piltidel esitletakse (terve küberuniversum on seotud kassidega: #eestikass, #kiisumiisu, #mustkass, #kassielu, #mjau, #kesütles­mjäu; kasside juurest viivad nt #eestikäpalised teistegi lemmikloomade juurde).

Teemaviide on kasutusaja käigus saanud uusi funktsioone. Trellidega on hakatud märgistama meeleolusid, kasutades teemaviite vormi emotikoni asemel: #eluparimpäev, #eluonilus, #heaolla, #niilahe, #niimesiinvireleme, #sügavamõtteline, #näljane, #rahunemaha, #eiräägisõnagi, #ikkajuhtub. Keelemuutuse seisukohast on see huvitav nähtus – enamasti toimub areng suunaga lühema väljendusvahendi poole. Kuna emotikonid jätavad tõlgendajale küllaltki laiad võimalused, võib teemaviite eelistamisel olla tegu sõnumi täpsustamise vajadusega.

Ka teemaviite vorm on muutuses. See ei pea koosnema sõnast: #püsikodus, #koroonamineära, #eestistehtud, #lugemineonmõnus. Kasutada võib «hakitud trelle» ehk moodustada teemaviiteid sõnumi osadest (#uskumatult #rõõmus). Teine äärmus on ülipikad «lohetrellid», mis tegelikult välistavad võimaluse, et keegi võiks midagi sarnast otsida tahta. Selle looja annab justkui mõista, et tegemist on levinud tegevusega, nagu näiteks uuenenud olukorda kommenteerivas teemaviites #koduõpeontore­agatubaneodavisevõiblõppeda­halvasti. Vasturepliigile võib kutsuda «dialoogtrellidega»: #kasoledhommikusekonjakijoomisemahajätnud.

Teemaviide pakub ohtralt võimalusi keelega mängimiseks. Usun, et praegune ekraanisuhtlust soodustav aeg mõjub trellitatud väljendite loojatele innustavalt, mis omakorda pakub magusaid palu keeleuurijatele.

Seotud lood
17.04.2020 20.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto