Sisukord
Arvamus
Tänane leht
18.04.2020
Eesti Pikalt vindunud rahulolematus sai minister Karule saatuslikuks (37) Eesti lühiuudised LHV ja Tallink laskusid sõnasõtta laenu pärast (4) Koroonaviirus lõikas telesarjadel lõpud ära Ei tohi alla anda! Narva kohvik hoiab endal kriisi kiuste elu sees Majandus Koroonakriisi superstaar pani Microsofti põlved värisema Tallinna börs taastub visamalt kui teised Tallinna Kaubamajal oli ilus esimene kvartal Välismaa Hulga uute viiruseohvrite leidmine tekitab küsimusi (11) Eksperte eirav Bolsonaro vallandas kriisi keskel tervishoiuministri Välismaa lühiuudised Juudiriigi poliitrivaalid pole ikka koera sabast üle saanud Inimtühja rahvuspargi lõvid tukkusid keset teed Küprose imaam äratab ellu lõhenenud saare lõunakalda islamipärandit Arvamus 21. sajandi Rockefellerid Samm selge pildi poole Pealinna valvur Pankuri valearvestus Näidishukkamine pudrupaja äärel (9) Eesti läks kasiinosse Sport Kolumn ⟩ Jaanus Kriisk: spordigraatsiad meie kõrval Tormis Laine – tippu pürgiv noor mäesuusataja, kes edestab kõiki Kesk-Euroopa superriikide eakaaslasi Merendus Raudne rannakaitse hävitab randa (1) AK David Vseviov: Lenini müüdi metamorfoosid (5) Aimar Ventsel: Lenini võitlus elab! (13) Lauri Mälksoo: kas eestlased on enesemääramisõiguse eest Leninile tänu võlgu? (5) Hardo Pajula: märkmeid Lääne revolutsioonilisest traditsioonist (24) Meelis Sütt: kodus olla või mitte olla? (2) EKI keelekool: #trellitatudkeel Tiit Pruuli: noor Mart Laar ja noor Jakob Hurt (4) Kunst sinu ümber. Maalikunsti uuendaja Merike Estna Vikerkaar loeb. Õigus iseäralikkusele (3) Viirastused ajast, mida ei tohtinuks olla Kõigi mälestuseks, kes jäid Kolõma põrgus ellu (2) Kuidas Vive Tolli mind mõjutanud on Aja auk: Meil ei ole teile ühtegi uudist Juurikas: Kohtunik Di viimane juurdlus Trad.Attack! pressis staadioni muusikasse Arter Suurettevõtja Ain Hanschmidt: «Kriisiajale on paraku iseloomulik, et lagedale ilmuvad šaakalid, raisakotkad ja teised põhjanoolijad.» (13) Lasnamäe korterist LA muusikataevasse Elisabet Reinsalu ja teiste enneolematu elu Esta Tatrik: Hiina juuksenõel Virtuaalne veiniõhtu algajale ehk kuidas end kogemata üksinda purju juua (2) Tervitusi Narva-Jõesuu brutaalseimast köögist: Franzia ülemkokk Indrek Kõverik sõidutab oma puhvetipakikesi ka Tartusse ja Tallinnasse Range Rover saab 50-aastaseks. Ajaloost selgub nii mõndagi üllatavat Maailma moehitt number üks, mille igaüks saab kodus ise välja võluda Rohkem, kui ühele inimesele vaja. Sõiduproov LR Range Roveriga (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti läks kasiinosse

2 min lugemist
Erik Aru FOTO: SANDER ILVEST/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Möödunud sajandi viimase kümnendi teise poole esimestel aastatel viisid kõik, kel vähegi raha oli, selle Tallinna börsile – kaugemale oli keeruline. Nii pole ehk imekspandav, et tollane keskkonnaminister Villu Reiljan laskis kanda uurimislaeva Livonia müügist saadud 19 miljonit krooni 1996. aasta sügisel ministeeriumi eriarvele ja viis uue laeva ostmise asemel raha börsile, soetades fondiosakuid.

Temp avastati paar aastat hiljem ja opositsioon esitas Reiljani vastu umbusaldusavalduse. Reiljan põhjendas tegu sellega, et tahtis riigile kasu teenida. Poolehoidjad kiitsid takka, vastased hurjutasid, karavan läks edasi.

Nüüd on praegune valitsus teise pensionisamba maksete peatamisega sarnast teed läinud. Omal äraspidisel moel on see isegi loogiline. Mõistagi tuleb maksmata jäänu hiljem hüvitada inimestele, kes oma pensionimakseid jätkavad. Nii käis see ka eelmise kriisi ajal, mil samuti teise samba maksed peatati.

Loogiline muidugi, et siis võivad maksete jätkajad end ometi puudutatuna tunda – riigipoolse panuse tootlus jääb ju saamata. Tõepoolest, tean isegi üht inimest, kes üsna avalikult ähvardas riigi kohtusse kaevata, kui hakkasid liikuma jutud teise samba maksete peatamisest. Aga siis peaks ehk hüvitama ka tootluse? Mõeldud, tehtud.

PÄEVA KOMM

Kui pensionifondide väärtus peaks taastuma samamoodi nagu eelmisel korral, peaks riik selle laenu pealt intressi maksma juba seitse protsenti aastas.

Häda on selles, et keegi ei tea, milline see tootlus olema saab. Kui riik oleks need 142 miljonit eurot näiteks võlakirjade kaudu laenuks võtnud, oleks intressikulu olnud ette teada ja ilmselt alla paari promilli aastas. Ent nüüd ei oska me aimatagi, nagu kasiinos ikka.

Kui pensionifondide väärtus peaks taastuma samamoodi nagu eelmisel korral, peaks riik selle laenu pealt intressi maksma juba seitse protsenti aastas. Võlakirjadest umbes 40 korda rohkem. Päriselu võib osutuda küll riigile sellest soodsamaks, aga ka hoopis kulukamaks.

Väärtpaberiturul saab end ka igasuguste riskide vastu kindlustada. Muidugi, riik on endale kaela võtnud sellise riski, et selle vastu valmiskujul rohtu polegi. Tuleks minna mõne tõsise rahvusvahelise panga (ikka mitu korda suurema kui Swedbank) jutule ja lasta vastav «toode» kokku klopsida. Mine tea, ehk tasub ära.

Seotud lood
17.04.2020 20.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto