Mais on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja ning ootused meile kui tuntud digiriigile on kõrged, kirjutab Eesti ÜRO esinduse asejuht Gert Auväärt.
Näiliselt on ÜRO peakorteris New Yorgis alates 18. märtsist vaikus. Kui tavaliselt töötab selles East Riveri ääres asuvas, veidi Viru hotelli meenutavas hoones ligikaudu 10 000 inimest, siis praegu käib hoogne diplomaatiline töö kodukontoritest.
New Yorgist on viimastel nädalatel kujunenud USA koroonapuhangu epitsenter. Muidu elust pulbitsevad tänavad on harjumatult tühjad ja vaiksed, kui välja arvata iga natukese aja tagant sireenide huilates sõitvad kiirabiautod. Avatud on üksnes eluks vajalikke teenuseid osutavad ettevõtted: apteegid, toidupoed ja muu taoline. Olukorra tõsidust ilmestavad surnukehade säilitamiseks haiglate kõrvale pargitud külmutusveokite read. Tänaseks on USAs surnuid rohkem kui Itaalias.
See, kuidas pandeemia on kriisidiplomaatia keskust New Yorki raputanud, annab siin tegutsevatele diplomaatidele teotahet ainult juurde. Pandeemia seljatamine vajab rahvusvahelist koostööd. Suur roll on muidugi Genfis asuval ja ÜRO all oleval Maailma Terviseorganisatsioonil. Ka Eesti toetas alles hiljuti neid 100 000 euroga, et aidata kõige nõrgematel riikidel viirusega võidelda. Omaette roll julgeoleku tagamiseks on aga Julgeolekunõukogul.
Julgeolekunõukogu käib praegu koos videokonverentside vahendusel. Algul plaaniti teha vaid hädavajalikke istungeid, näiteks kui mõni rahuvalvemissiooni mandaat vajab uuendamist – praeguses olukorras on eriti oluline, et ÜRO saaks jätkata kriiside ohjeldamist või tõkestamist. Aprillis alanud Dominikaani Vabariigi eesistumisega on tavapärane töörütm aga taastumas. Istungid toimuvad kuni kaks korda päevas.
Eesti diplomaatide töövõiduks võib lugeda 9. aprillil video teel toimunud kohtumist koroonakriisi teemal. Üheksa valitud liikme – Eesti eesotsas – kutsel teavitas ÜRO peasekretär nõukogu pandeemia globaalsest levikust ning kordas oma üleskutset üleilmseks relvarahuks. Jätkame sellel rindel tööd eesmärgiga jõuda ühise resolutsioonini.
Mais on Eesti ka Julgeolekunõukogu eesistuja. Ootused meile kui tuntud digiriigile on ÜRO liikmeskonnalt suured ja me pingutame, et neid võimalikult suures mahus täita. Töötame välja lahendusi, kuidas seni riikide eesistumise tähtsündmusi ehk avatud arutelusid, kus lisaks liikmetele saavad sõna ka teised riigid, digiruumi üle tuua.
Kui selles 15-liikmelises kehamis kohtume kolleegidega iga päev, siis ülejäänud ÜRO liikmeskond elab pigem vaikelu. Peaassamblee video teel ei kohtu – paras peavalu on leida viis, kuidas saada korraga video taha 193 riiki ja anda kõigile võrdsetel alustel sõna. ÜRO sekretariaat saadab teavitusi aga iga kahe-kolme nädala tagant. Nii oleme ootamatult muutunud igapäevaseks infoallikaks paljudele riikidele. Regulaarselt uurivad asjade seisu meist suuremad riigid, nagu Iirimaa, Norra, Poola, Iisrael ja India. Eesti diplomaatias on üsna tavapäratu, kui helistab üle 100 miljoni elanikuga riigi saadik ja uurib, kuidas kavatseb Eesti selles või tolles küsimuses seisukoha võtta, et meilt snitti võtta.
Meie lähematel liitlastel Norral ja Iirimaal on omaette huvi, kuna nemad kandideerivad Julgeolekunõukokku järgmiseks kaheks aastaks. Valimiste kuupäevaks on määratud 17. juuni. Möödunud suvel, kui Eesti valituks osutus, ummistas ÜRO peaassamblee saali rahvamass. Sel aastal võib hääletus toimuda sootuks teisiti ja massideta – aga selge on see, et kuidagi töötab ÜRO ikka edasi.
