Spordiürituste tühistamine jätab korraldajad raskustesse

Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi tõi Ironman eelmisel aastal Otepää poolpika ja Tallinna täispika Ironmaniga Eestisse 4,1 miljonit eurot kulutusi ja müügitulu. FOTO: Mihkel Maripuu

Eestist on viimastel aastatel saanud populaarne sporditurismi sihtkoht. Siinsed suurüritused on toonud riiki tuhandeid võistlejaid ja külalisi, kes andnud panuse kohalikku majandusse ja viinud välja sõnumi Eestist kui külalislahkest reisisihtkohast. Massiürituste ärajätmine kriisiolukorras nullib paljude inimeste pikkade aastate töö, kirjutab Eesti Triatloni Liidu president Margus Lepik.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Meil toimunud tippspordiüritused, nagu suusatamise MK-etapp, Rally Estonia, laskesuusatamise võistlused või pallimängud, toovad alati kokku suure hulga pealtvaatajaid. Samuti võistlused, kus mõõtu võtavad oma ala tipud ja nende tuules asub starti tuhandeid harrastajaid üle kogu maailma – Tallinna ja Tartu maratoni üritused või Ironmani triatlon on vaid mõned näiteid. Nende ürituste mõju majandusele on muljet avaldav.

Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi tõi Ironman eelmisel aastal Otepää poolpika ja Tallinna täispika Ironmaniga siia 4,1 miljonit eurot kulutusi ja müügitulu, millelt tasuti käibemaksu arvestuslikult 0,5 miljonit eurot. Ettevõtlussektorile lisandus 3,6 miljoni euro ulatuses käivet. Tallinna maraton tõi Eesti majandusse 3,4 miljonit eurot. Riigile laekus väliskülastajatelt käibemaksu 500 000 eurot. Positiivset mõju Eesti mainele ei ole ilmselt võimalik arvudesse panna.

20.04.2020 22.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto