Sisukord
Maa Elu
Postimees
23.04.2020
Eesti Andme­analüütik soovitab: laske Eesti lahti! (62) Eesti lühiuudised Trammiga sadamasse kolme aasta pärast Iglusaunade ehitaja teeb nüüd iglukontoreid Austrias leiti Eesti veokijuht surnuna Majandus Uuring ⟩ Eriolukord muudab käitumismustreid Kütuseettevõtja: diislikütuse liitrihinnast kaob kuuendik Majanduse lühiuudised Kaubanduskeskused tehakse lahti samm-sammult Netflix lubab, et uued filmid otsa ei saa Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ ELi nadi eneseupitamine kasvatas toetust Italexitile (18) Välismaa lühiuudised Sloveenia peaminister jäljendab Trumpi ja Orbánit Ratast ootab uus ELi kolleegide virtuaalvaidlus Maast möödub täna hiiglaslik kivikamakas (6) Põhja-Korea liidri kadumist varjutab saladuseloor (1) Arvamus Juhtkiri: külmkapp ja kuivanud kohuke (1) Herman Kelomees: vali Ametnike Partei! (10) Eesti uus tuleproov maailmapoliitikas (1) Aivar Kokk: kiire internet maale (4) Martin Kukk: Saaremaa õppetunnid (4) Andres Sutt: viis ettevõtete aitamise reeglit (11) CIVICO Europa: võitluses Covid-19 vastu autokraatiasse langedes mürgitab Ungari Euroopa ideaale (16) Kultuur INTERVJUU ⟩ Indrek Kasela: elame imelisel ajal! (6) POSTIMEHE ARVUSTUS ⟩ ERRi uus portaal Jupiter: särav, üksikute plekkidega Michael Jordan, 90ndate Bulls ja ajad, mis ei naase Sport NBAsse pürgival Henri Drellil on mõne klubiga juttu olnud Maa Elu Kanapidamisel on kõige tähtsam röövloomakindel kanala Ürask sunnib metsaomanikku otsustama – kas hoida või raiuda (1) Aiamajast saab kodukontor, puhkenurk või külalistuba Puitmajade eksport kukkus järsult Tasuta tööle? Jah, soovijaid on Maaturismi ettevõtja: aprilli müüsin väga ilusti välja Põlatud haavapuu on nüüd tänuväärt abiline paberitööstuses Ilmajutt: kas lähiajal on oodata öökülma? Naerist tasub kasvatada Spetsialistid soovitavad parimaid köögiviljasorte Kitsepiim trügib visalt lehmapiima kõrvale Tartu Purjutamisega liialdajad peavad varsti peatäit välja magama vanglas Helir-Valdor Seeder: põllumehi ei saa jätta kriisi meelevalda (4) Karl Pütsepp: kriisist aitab meid üle vaid hoolivus Üha rohkem peresid vahetab sooja koolilõuna toidupaki vastu Tartu volikogu peab kriisiaja esimese istungi Tartu lühiuudised Vanemuise tänava ümberehitus edeneb jõudsalt Jõgeval tegi nädalaga koroonatesti ligi kaheksakümmend inimest Pehme talv lõi soodsad olud apla nälkja võidukäiguks Nelja seina vahele surutud noored igatsevad tavalist elu ja teisi inimesi (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ürask sunnib metsaomanikku otsustama – kas hoida või raiuda

7 min lugemist
Kuivanud võradega üraskist puretud puud metsasiilus, mille omanik jättis majale kaitseks läänetuulte eest. Kardetavasti tuleb see tuuletõke nüüd ikkagi maha võtta. FOTO: Ain Alvela

Kui on väike metsamaaomand, sealt on juba raiutud ja nüüd asub veel ürask elumajale tuulevarjuks jäetud kuusetukka laastama, siis on maaomanik raske valiku ees.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Üraskikahjustuste levik Eesti metsades võtab üha laialdasemaid mõõtmeid ja nende putukate levik on nagu koroonaviiruski üsna kontrollimatu. Üldiselt ollakse metsandus­spetsialistide seas ühel meelel, et kui ürask on kusagil kuusikusse sisse löönud, ei saa seda sealt välja, ilma et kogu haiget osa põhjalikult välja raiuda.

Mõni eriarvamus on selles osas, kui palju tuleks üraskileviku elimineerimiseks raiuda. Kas piisab vaid ilmselgelt haigete puude väljaraiumisest või tuleks kogu nakatunud eraldis lagedaks teha? Eks see sõltub olukorrast, aga praktika näitab, et ainuüksi ilmselgete üraskirüüste tunnustega puude väljanoppimisest ei piisa.

Kui metsa on käes rohkesti, pole paarihektarilise eraldise tühjaks raiumine teab mis probleem. Kui aga ürask möllab metsas, mille omanik on spetsiaalselt maja ümber tuulte ja võõraste pilkude eest kaitseks jätnud, on raiuda kahju, sest praegune omanik oma eluajal seal enam n-ö õiget metsa näha pruugi. Samas kui sealt ainult kahjustusega puud välja võtta, jääb mets ilmselt liialt hõredaks ja siis teeb tuul selle lõplikult lagedaks.

Tahaks metsa hoida, aga ei saa

Pikaaegse metsamajandaja kogemusega Gunnar Hendrikson on põhikohaga OÜ Kinnistu metsaülem. Kinnistu OÜ haldab üle kümne tuhande hektari erinevate omanike metsamaad. Vahel konsulteerib Hendrikson metsaomanikke Ühinenud Metsaomanike metsaühistu sõltumatu konsulendina. Ühe sellise konsulteeritava kliendi valdust ta mind märtsi keskpaigas vaatama viiski.

Tegemist on omaaegse põllupidajate talukohaga, mida tänapäeval kasutatakse rohkem suvekoduna. Ümberkaudsed põllud on müüdud või rendile antud, endale peab pererahvas vaid paarikümne hektari suurust maad, millest metsa 12,5 ha. Seda on viimasel kümnendil jõudsalt majandatud – raiutud ja langid praeguseks juba täis istutatud.

„Nüüd tulebki vaadata ja otsustada, mida teha, sest seda metsaserva, mis omal ajal jäi raiest välja, tahab omanik jättagi kasvama. Arusaadav, sest muidu jääks tema maja täitsa keset lagedat välja,” kirjeldas Hendrikson. „Aga juba eemalt on näha, et mitmes kohas on ürask tegutsemas. Tegelikult annaks selle metsa vanus ja puude diameeter uuendusraie välja, aga praegu pole siia metsateatisi võetud. Omanik tahtiski, et ma vaataksin ja annaksin nõu, mida teha.”

22.04.2020 24.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto