Tasuta tööle? Jah, soovijaid on

Et hiljem oleks, mida korjata, on vaja mais maasikataimed mulda istutada. FOTO: Tairo Lutter/Postimees

Paar nädalat sotsiaalmeedias ringelnud üleskutse vabatahtlikuna maatöödele appi minna on kogunud hulga huvilisi nii töökäte vajajate kui pakkujate seas.

„Algatus on käivitunud suure hooga ja see teeb südame soojaks. Praegu töötame 20 ettevõttega,” ütles ettevõtmise üks algatajaid Evelyn Sepp. Läinud nädala teiseks pooleks oli abi pakkunud ka üle 100 vabatahtliku.

Üleskutses otsitakse vabatahtlikke. See tähendab tasuta, kõhutäie eest töötegemist? Kõlab küll ilusti, aga kas meie inimesed on ikka selleks valmis?

Jah, Eesti inimesed on selleks valmis ja panustavad üha enam kogukonda tagasi. Nii nagu me aitame üksteist keerulise ravi eest maksmisel, nagu me toetame kalli ja keerulise aparatuuri soetamist, nagu me koome villaseid sokke, kogume kasutatud asju või toiduabi, lastele arvuteid ja jagame neid laiali, teeme üha rohkem ka vabatahtlikku tööd seal, kus abi parasjagu vajatakse. Kes poole, kes päeva kaupa ehk kes kuidas saab.

See on normaalse ühiskonna tunnus ja näitab selle tervist. Nagu öeldakse, kes annab, see ka saab.

Kas aitate soovijatele ka palgalist tööd leida?

Lahendame iga konkreetse juhu nii, et tulemus oleks õiglane kõigile osapooltele. On seega päris vabatahtlikku tööd, on hüvitatud hooajatööd ja saab olema kindlasti lahendusi, kus leiame kaua igatsetud spetsialisti püsivalt ametisse.

Kes on need inimesed, kes end appi pakuvad? Millist tööd ja kui pikalt tahetakse teha?

Esmapilgul tagasisidet vaadates ilmneb, et inimeste oskuste- ja kogemustepagas on vägagi rikkalik, ulatudes farmitööst kuni traktorijuhtimiseni, metsatööst aianduseni ja millega iganes lõpetades.

Väga paljud #maaleappi vabatahtlikud on eelistanud vastata, et pole vahet, andke aga teada, millist abi vaja läheb, me oleme valmis.

Nii on ka ajalise panusega – inimesed on ilmselgelt kodus istumisest väsinud, tahavad loodusesse, maale ja mõtestatud tegevust, aga on ka mures ja teadlikud sellest, mis juhtub, kui Eestis jääks suur osa kevadistest maatöödest tegemata.

Muidugi annab märku süvenev kriis, kus inimesed on töösulus, vähenenud töökoormusega või on jäänud üldse ilma tööta.

Millised on endast teada andnud ettevõtete soovid?

Töötame praegu peaaegu 20 ettevõttega. Alustasime neist, kelle abisoov on ajaliselt varasem. Ootused ja vajadused on erinevad – nii töö mahu, iseloomu, inimeste arvu kui ka kestuse mõttes. Piltlikult öeldes ühest kuni 120plussini. Katsume leida lahenduse kõigile.

Kindlasti on teile ettevõtmise kohta palju arvamusi edasi öeldud. Mida inimesed räägivad?

Huvitav on, et arvamused on pigem sarnased. Saadakse aru, et probleem on terav, et lahendused ei ole kerged, et abi on vaja, ja igaüks, kes saab aidata, panustab. Seega mõistvad, abivalmid ja toetavad.

Siiski. Keegi oli kahjuks anonüümselt saatnud meile ankeedi ja kurja küsimuse, kus nõudis vastust, et kes see loll on, kes praegu tasuta tööd teeb. Hea meelega vastanuks talle isiklikult, aga teen seda siin: mitte see ei ole loll, kes praegu teisi aitab, vaid see, kes abi andmisest loobub. Koostöö ja teiste aitamine toob tasu lihtsalt natuke hiljem.

Seotud lood
22.04.2020 24.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto