Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
23.04.2020
Eesti Andme­analüütik soovitab: laske Eesti lahti! (62) Eesti lühiuudised Trammiga sadamasse kolme aasta pärast Iglusaunade ehitaja teeb nüüd iglukontoreid Austrias leiti Eesti veokijuht surnuna Majandus Uuring ⟩ Eriolukord muudab käitumismustreid Kütuseettevõtja: diislikütuse liitrihinnast kaob kuuendik Majanduse lühiuudised Kaubanduskeskused tehakse lahti samm-sammult Netflix lubab, et uued filmid otsa ei saa Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ ELi nadi eneseupitamine kasvatas toetust Italexitile (18) Välismaa lühiuudised Sloveenia peaminister jäljendab Trumpi ja Orbánit Ratast ootab uus ELi kolleegide virtuaalvaidlus Maast möödub täna hiiglaslik kivikamakas (6) Põhja-Korea liidri kadumist varjutab saladuseloor (1) Arvamus Juhtkiri: külmkapp ja kuivanud kohuke (1) Herman Kelomees: vali Ametnike Partei! (10) Eesti uus tuleproov maailmapoliitikas (1) Aivar Kokk: kiire internet maale (4) Martin Kukk: Saaremaa õppetunnid (4) Andres Sutt: viis ettevõtete aitamise reeglit (11) CIVICO Europa: võitluses Covid-19 vastu autokraatiasse langedes mürgitab Ungari Euroopa ideaale (16) Kultuur INTERVJUU ⟩ Indrek Kasela: elame imelisel ajal! (6) POSTIMEHE ARVUSTUS ⟩ ERRi uus portaal Jupiter: särav, üksikute plekkidega Michael Jordan, 90ndate Bulls ja ajad, mis ei naase Sport NBAsse pürgival Henri Drellil on mõne klubiga juttu olnud Maa Elu Kanapidamisel on kõige tähtsam röövloomakindel kanala Ürask sunnib metsaomanikku otsustama – kas hoida või raiuda (1) Aiamajast saab kodukontor, puhkenurk või külalistuba Puitmajade eksport kukkus järsult Tasuta tööle? Jah, soovijaid on Maaturismi ettevõtja: aprilli müüsin väga ilusti välja Põlatud haavapuu on nüüd tänuväärt abiline paberitööstuses Ilmajutt: kas lähiajal on oodata öökülma? Naerist tasub kasvatada Spetsialistid soovitavad parimaid köögiviljasorte Kitsepiim trügib visalt lehmapiima kõrvale Tartu Purjutamisega liialdajad peavad varsti peatäit välja magama vanglas Helir-Valdor Seeder: põllumehi ei saa jätta kriisi meelevalda (4) Karl Pütsepp: kriisist aitab meid üle vaid hoolivus Üha rohkem peresid vahetab sooja koolilõuna toidupaki vastu Tartu volikogu peab kriisiaja esimese istungi Tartu lühiuudised Vanemuise tänava ümberehitus edeneb jõudsalt Jõgeval tegi nädalaga koroonatesti ligi kaheksakümmend inimest Pehme talv lõi soodsad olud apla nälkja võidukäiguks Nelja seina vahele surutud noored igatsevad tavalist elu ja teisi inimesi (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: kas lähiajal on oodata öökülma?

2 min lugemist
Öökülm võib esineda mitu ööd järjest, sagedamini tuleb seda ette kevade algul ja sügisel.  FOTO: Elmo Riig

Praegu, kui aktiivne taimekasv on alanud, tuleb päevakorda öökülm. Aprill ja eriti maikuu on klassikaline öökülmaaeg – jätkuvalt on suur tõenäosus, et mõni piisavalt külm õhumass jõuab Eestisse ja öökülm võib teha kahju külmaõrnadele taimedele.

Öökülmadest räägitakse pigem soojal poolaastal, kuigi tinglikult võiks seda nähtust esineda mistahes ajal olenevalt definitsiooni kokkuleppest.

Täpsemalt on öökülm määratletud agrometeoroloogiliselt: põllu- ja aiakultuuride kasvuperioodil õhu, maapinna või taimede vahetu ümbruse temperatuuri langus alla 0 °C. Seega öökülmast võib rääkida maist oktoobrini, varase kevade korral ehk ka juba aprillis. Öökülma olemasoluks piisab miinuskraadidest (temperatuur alla 0 °C) üksnes maapinnal või sellest 2 cm kõrgusel, kusjuures õhk 2 m kõrgusel võib-olla suhteliselt soe, isegi üle +5 °C.

Öökülmad jagunevad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivne öökülm on tavaliselt seotud külma (arktilise) õhumassi sissetungiga. Aprillis, mais ja sügise hakul (septembris, oktoobris) on tüüpilised saabumise ilmakaared põhi ja kirre, aga juunis pigem loe. Säärase öökülmaga võib olla ilm tuuline, vahel isegi pilvine ja selline öökülm haarab suure territooriumi. Võib sadada lund ja tekkida ajutine lumikate.

Öökülm võib esineda mitu ööd järjest. Sagedamini tuleb seda ette kevade algul ja sügisel, rohkem alates oktoobrist, sest siis on õhumassid jõudnud piisavalt jahtuda.

Radiatsiooniline ehk kiirguslik öökülm on seotud vaikse ja selge ilmaga: sel juhul on õhu jahtumine öösel soodustatud, sest soojuskiirgus lahkub ilmaruumi. Nii võib maapinnal ja selle lähedal langeda õhutemperatuur miinuspoolele. Jahtumiseks eriti soodne on väga kuiv õhumass, mida iseloomustab madal kastepunkt: juba madalama kui 5 °C kastepunkti korral on selge ja vaikse ilmaga öökülmavõimalus olemas. Radiatsiooniline öökülm on sageli laigutine ja oleneb pinnamoest. Eelistatult/kergemini tekib soistel aladel, nõgudes, orgudes.

Öökülma mõjutavaid tegureid on palju: pinnase niiskus, lõimis (mulla, setete mehaaniline koostis), veekogude lähedus jne. Ent eriti oluline radiatsioonilise öökülma tegur on pilvisus – kui ilm on pilves (madalad pilved), siis pilvekiht kaitseb maapinnalähedast õhku jahtumise eest.

Öökülma liigid võivad liituda – sel juhul räägitakse advektiiv-radiatsioonilisest öökülmast. Algul tuleb kohale külm ja kuiv õhumass, seejärel algab soodsatel oludel tugev jahtumine.

Kuigi nädala esimestel päevadel oli juba kevadiselt soe ja öökülmaoht väheneb, siis ilm muutub. Soe õhumass tõrjutakse lõuna poole ja põhjakaartest pääseb külm õhumass mõjule. Seega läheb jahedamaks, pole välistatud ka lumesajud ja öökülmaoht suureneb jälle. Jahe ilm jääb püsima mai alguseni, seejärel on võimalus, et läheb soojemaks. Elame, näeme.

Seotud lood
22.04.2020 24.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto