R, 9.12.2022

Ilmajutt: kas lähiajal on oodata öökülma?

Jüri Kamenik
, Meteoroloog
Ilmajutt: kas lähiajal on oodata öökülma?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Öökülm võib esineda mitu ööd järjest, sagedamini tuleb seda ette kevade algul ja sügisel. 
Öökülm võib esineda mitu ööd järjest, sagedamini tuleb seda ette kevade algul ja sügisel. Foto: Elmo Riig

Praegu, kui aktiivne taimekasv on alanud, tuleb päevakorda öökülm. Aprill ja eriti maikuu on klassikaline öökülmaaeg – jätkuvalt on suur tõenäosus, et mõni piisavalt külm õhumass jõuab Eestisse ja öökülm võib teha kahju külmaõrnadele taimedele.

Öökülmadest räägitakse pigem soojal poolaastal, kuigi tinglikult võiks seda nähtust esineda mistahes ajal olenevalt definitsiooni kokkuleppest.

Täpsemalt on öökülm määratletud agrometeoroloogiliselt: põllu- ja aiakultuuride kasvuperioodil õhu, maapinna või taimede vahetu ümbruse temperatuuri langus alla 0 °C. Seega öökülmast võib rääkida maist oktoobrini, varase kevade korral ehk ka juba aprillis. Öökülma olemasoluks piisab miinuskraadidest (temperatuur alla 0 °C) üksnes maapinnal või sellest 2 cm kõrgusel, kusjuures õhk 2 m kõrgusel võib-olla suhteliselt soe, isegi üle +5 °C.

Öökülmad jagunevad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivne öökülm on tavaliselt seotud külma (arktilise) õhumassi sissetungiga. Aprillis, mais ja sügise hakul (septembris, oktoobris) on tüüpilised saabumise ilmakaared põhi ja kirre, aga juunis pigem loe. Säärase öökülmaga võib olla ilm tuuline, vahel isegi pilvine ja selline öökülm haarab suure territooriumi. Võib sadada lund ja tekkida ajutine lumikate.

Öökülm võib esineda mitu ööd järjest. Sagedamini tuleb seda ette kevade algul ja sügisel, rohkem alates oktoobrist, sest siis on õhumassid jõudnud piisavalt jahtuda.

Radiatsiooniline ehk kiirguslik öökülm on seotud vaikse ja selge ilmaga: sel juhul on õhu jahtumine öösel soodustatud, sest soojuskiirgus lahkub ilmaruumi. Nii võib maapinnal ja selle lähedal langeda õhutemperatuur miinuspoolele. Jahtumiseks eriti soodne on väga kuiv õhumass, mida iseloomustab madal kastepunkt: juba madalama kui 5 °C kastepunkti korral on selge ja vaikse ilmaga öökülmavõimalus olemas. Radiatsiooniline öökülm on sageli laigutine ja oleneb pinnamoest. Eelistatult/kergemini tekib soistel aladel, nõgudes, orgudes.

Öökülma mõjutavaid tegureid on palju: pinnase niiskus, lõimis (mulla, setete mehaaniline koostis), veekogude lähedus jne. Ent eriti oluline radiatsioonilise öökülma tegur on pilvisus – kui ilm on pilves (madalad pilved), siis pilvekiht kaitseb maapinnalähedast õhku jahtumise eest.

Öökülma liigid võivad liituda – sel juhul räägitakse advektiiv-radiatsioonilisest öökülmast. Algul tuleb kohale külm ja kuiv õhumass, seejärel algab soodsatel oludel tugev jahtumine.

Kuigi nädala esimestel päevadel oli juba kevadiselt soe ja öökülmaoht väheneb, siis ilm muutub. Soe õhumass tõrjutakse lõuna poole ja põhjakaartest pääseb külm õhumass mõjule. Seega läheb jahedamaks, pole välistatud ka lumesajud ja öökülmaoht suureneb jälle. Jahe ilm jääb püsima mai alguseni, seejärel on võimalus, et läheb soojemaks. Elame, näeme.

Märksõnad
Tagasi üles