L, 4.02.2023

Kitsepiim trügib visalt lehmapiima kõrvale

Tiit Efert
Kitsepiim trügib visalt lehmapiima kõrvale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Andri-Peedo kitsedel on rohkelt ruumi liikumiseks ning alati võimalus väljas käia.
Andri-Peedo kitsedel on rohkelt ruumi liikumiseks ning alati võimalus väljas käia. Foto: Tiit Efert

Kitsi on Eesti territooriumil peetud karjakasvatamise algusest peale. Enamasti on kodumajapidamistes piirdutud paari-kolme kitsega, lüpstud on käsitsi ja saadud toorpiima jõi oma pere ära.

Kuna nõukogude ajal polnud Eesti ühismajanditel kitsekasvatussaaduste realiseerimise riiklikku plaani, ei peetud ka kitsi. Pärast kolhoosikorra murenemist ja Eesti taasiseseisvumist on huvi kitsi pidada märgatavalt suurenenud.

Nüüdseks on tekkinud mõned suuremad kitsefarmid. Nõmme Kimalasõ külas asuv Andri-Peedo talu nimetab ennast Põhja-Euroopa moodsaimaks kitsetaluks, kus kasvavad tüüringi tõugu piimakitsed. Tüüringi kits on aretatud toggenburgi tõust ja selle tunnused on pruun karv ja valge näomask. Tüüringi kitsed on vastupidavad, taluvad hästi Eesti talve, on hea tervise ja rohke piimaanniga ning tunduvalt rahulikumad ja sõbralikumad kui segatõugu või tõuta kitsed. Nad on hea sigivusega, tavaliselt sünnivad kaksikud, kolmikudki pole haruldased.

Mingid loomad peavad ju olema

Andri-Peedo talus tegutseb noor pere, peremees Kermo Rannamäe ja perenaine Linda Pajo. Pärnumaalt Tihemetsast pärit Kermo hoiab laudatehnika korras. Linda on üdini linnalaps, sündinud Tartus, põhikooli ja keskkooli lõpetas Pärnus. Tal on diplomid Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ja Eesti Maaülikoolist põllu­majandusettevõtte majandamise erialalt. Linda hoiab silma peal talu raamatupidamisel ja finantsidel ning piimatoodete ja juustu valmistamine on täiesti tema õlgadel.

Andri-Peedo sünnilugu algas Linda vanematest. Pärnus elanud Ainil ja Rutil tekkis 1990. aastatel soov osta suvekodu, kus on ilus maastik, mets ja veekogu lähedal. Otsingutega jõuti 235 kilomeetri kaugusele Eesti kagunurka Misso alevi külje alla, Haanja kuplite ja järvede juurde.

2000. aastatel otsustasid Ain ja Rutt suvekodu päriskoduks muuta. Ruti vanemad olid siitkandist pärit ja Rutt oskab Võru keelt. Kui pere juba maal elas, võeti kitsed, sest kuidas maal ilma loomadeta elada. Algatuseks võeti kuus segaverelist kitse.

Märksõnad
Tagasi üles