Andres Sutt: viis ettevõtete aitamise reeglit

Tallinki laev Tallinna sadamas. FOTO: Mihkel Maripuu

Riigi toetus kriisis kannatavatele ettevõtetele on kodanike ühine investeering ja selle andmisel peaks järgima mõnda lihtsat põhimõtet, kirjutab riigikogu liige, endine Eesti Panga asepresident Andres Sutt (Reformierakond).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Küsimus, milliseid Eesti majandusele olulisi ettevõtteid peaks riik toetama ja mis tingimustel, on kütnud kirgi. Bolt vaadaku peeglisse, aga Tallink on abikõlblik; miks peaks maksumaksja raha mängu panema, kui turult on rahastus saadaval; turu pakkumised on röövellikud, riik peab andma sooduslaenu; mis Tallinkist üle jääb, läheb jagamisele kolme-nelja ettevõtte vahel – selliseid vastakaid arvamusi on kostnud poliitikutelt, ettevõtjatelt, finantseerijatelt. Nii Tallink kui ka Bolt on mõlemad väärt ettevõtted oma sektoris ning on vale neid vastandada. Niisamuti ei aita erarahastuse pakkujate hukkamõistmine. Kokku tuleb leppida mängureeglid.

Finantsinvesteeringuid tuleb teha emotsioonivabalt ja analüüsipõhiselt. Eriti siis, kui räägime 300 miljonist eurost maksumaksja rahast, mis on lisaeelarves ette nähtud riigile strateegiliselt tähtsate ettevõtete toetamiseks. See on meie kõigi ühine investeering, sõltumata sellest, kas oled ettevõtja, palgatöötaja, pensionär või õpilane. Nii nagu iga investor, soovib ka maksumaksja oma raha tagasi saada ja võetud riskiga proportsionaalselt tootlust teenida.

Riik saab tulla appi seal, kus turg enam päris hästi ei toimi. Iga kriisi ajal on selliseid sektoreid, möödunud kriisis näiteks pangad. Koroonakriis on löönud majandust palju laiemalt ja kiiremini ning kriisist räsimata valdkondi on vähe. Üks näide tugevalt pihta saanud ristlusturismist. Carnival Corporation, mis on maailma suurim ristlusfirma, laenas aprilli alguses võlakirjaturult neli miljardit kolmeks aastaks. Investoritele kujunes tootluseks ligi 12 protsenti ning ettevõte pidi tagatiseks panema varasid 28 miljardi dollari eest. Möödunud aasta oktoobris laenas sama ettevõte kümneks aastaks ühe protsendiga. Nii palju on laenutingimused kriisiga muutunud.

22.04.2020 24.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto