Sisukord
Arvamus
Tänane leht
23.04.2020
Eesti Andme­analüütik soovitab: laske Eesti lahti! (62) Eesti lühiuudised Trammiga sadamasse kolme aasta pärast Iglusaunade ehitaja teeb nüüd iglukontoreid Austrias leiti Eesti veokijuht surnuna Majandus Uuring ⟩ Eriolukord muudab käitumismustreid Kütuseettevõtja: diislikütuse liitrihinnast kaob kuuendik Majanduse lühiuudised Kaubanduskeskused tehakse lahti samm-sammult Netflix lubab, et uued filmid otsa ei saa Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ ELi nadi eneseupitamine kasvatas toetust Italexitile (18) Välismaa lühiuudised Sloveenia peaminister jäljendab Trumpi ja Orbánit Ratast ootab uus ELi kolleegide virtuaalvaidlus Maast möödub täna hiiglaslik kivikamakas (6) Põhja-Korea liidri kadumist varjutab saladuseloor (1) Arvamus Juhtkiri: külmkapp ja kuivanud kohuke (1) Herman Kelomees: vali Ametnike Partei! (10) Eesti uus tuleproov maailmapoliitikas (1) Aivar Kokk: kiire internet maale (4) Martin Kukk: Saaremaa õppetunnid (4) Andres Sutt: viis ettevõtete aitamise reeglit (11) CIVICO Europa: võitluses Covid-19 vastu autokraatiasse langedes mürgitab Ungari Euroopa ideaale (16) Kultuur INTERVJUU ⟩ Indrek Kasela: elame imelisel ajal! (6) POSTIMEHE ARVUSTUS ⟩ ERRi uus portaal Jupiter: särav, üksikute plekkidega Michael Jordan, 90ndate Bulls ja ajad, mis ei naase Sport NBAsse pürgival Henri Drellil on mõne klubiga juttu olnud Maa Elu Kanapidamisel on kõige tähtsam röövloomakindel kanala Ürask sunnib metsaomanikku otsustama – kas hoida või raiuda (1) Aiamajast saab kodukontor, puhkenurk või külalistuba Puitmajade eksport kukkus järsult Tasuta tööle? Jah, soovijaid on Maaturismi ettevõtja: aprilli müüsin väga ilusti välja Põlatud haavapuu on nüüd tänuväärt abiline paberitööstuses Ilmajutt: kas lähiajal on oodata öökülma? Naerist tasub kasvatada Spetsialistid soovitavad parimaid köögiviljasorte Kitsepiim trügib visalt lehmapiima kõrvale Tartu Purjutamisega liialdajad peavad varsti peatäit välja magama vanglas Helir-Valdor Seeder: põllumehi ei saa jätta kriisi meelevalda (4) Karl Pütsepp: kriisist aitab meid üle vaid hoolivus Üha rohkem peresid vahetab sooja koolilõuna toidupaki vastu Tartu volikogu peab kriisiaja esimese istungi Tartu lühiuudised Vanemuise tänava ümberehitus edeneb jõudsalt Jõgeval tegi nädalaga koroonatesti ligi kaheksakümmend inimest Pehme talv lõi soodsad olud apla nälkja võidukäiguks Nelja seina vahele surutud noored igatsevad tavalist elu ja teisi inimesi (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andres Sutt: viis ettevõtete aitamise reeglit

3 min lugemist
Tallinki laev Tallinna sadamas. FOTO: Mihkel Maripuu

Riigi toetus kriisis kannatavatele ettevõtetele on kodanike ühine investeering ja selle andmisel peaks järgima mõnda lihtsat põhimõtet, kirjutab riigikogu liige, endine Eesti Panga asepresident Andres Sutt (Reformierakond).

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Küsimus, milliseid Eesti majandusele olulisi ettevõtteid peaks riik toetama ja mis tingimustel, on kütnud kirgi. Bolt vaadaku peeglisse, aga Tallink on abikõlblik; miks peaks maksumaksja raha mängu panema, kui turult on rahastus saadaval; turu pakkumised on röövellikud, riik peab andma sooduslaenu; mis Tallinkist üle jääb, läheb jagamisele kolme-nelja ettevõtte vahel – selliseid vastakaid arvamusi on kostnud poliitikutelt, ettevõtjatelt, finantseerijatelt. Nii Tallink kui ka Bolt on mõlemad väärt ettevõtted oma sektoris ning on vale neid vastandada. Niisamuti ei aita erarahastuse pakkujate hukkamõistmine. Kokku tuleb leppida mängureeglid.

Finantsinvesteeringuid tuleb teha emotsioonivabalt ja analüüsipõhiselt. Eriti siis, kui räägime 300 miljonist eurost maksumaksja rahast, mis on lisaeelarves ette nähtud riigile strateegiliselt tähtsate ettevõtete toetamiseks. See on meie kõigi ühine investeering, sõltumata sellest, kas oled ettevõtja, palgatöötaja, pensionär või õpilane. Nii nagu iga investor, soovib ka maksumaksja oma raha tagasi saada ja võetud riskiga proportsionaalselt tootlust teenida.

Riik saab tulla appi seal, kus turg enam päris hästi ei toimi. Iga kriisi ajal on selliseid sektoreid, möödunud kriisis näiteks pangad. Koroonakriis on löönud majandust palju laiemalt ja kiiremini ning kriisist räsimata valdkondi on vähe. Üks näide tugevalt pihta saanud ristlusturismist. Carnival Corporation, mis on maailma suurim ristlusfirma, laenas aprilli alguses võlakirjaturult neli miljardit kolmeks aastaks. Investoritele kujunes tootluseks ligi 12 protsenti ning ettevõte pidi tagatiseks panema varasid 28 miljardi dollari eest. Möödunud aasta oktoobris laenas sama ettevõte kümneks aastaks ühe protsendiga. Nii palju on laenutingimused kriisiga muutunud.

22.04.2020 24.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto