Sisukord
Arvamus
Tänane leht
23.04.2020
Eesti Andme­analüütik soovitab: laske Eesti lahti! (62) Eesti lühiuudised Trammiga sadamasse kolme aasta pärast Iglusaunade ehitaja teeb nüüd iglukontoreid Austrias leiti Eesti veokijuht surnuna Majandus Uuring ⟩ Eriolukord muudab käitumismustreid Kütuseettevõtja: diislikütuse liitrihinnast kaob kuuendik Majanduse lühiuudised Kaubanduskeskused tehakse lahti samm-sammult Netflix lubab, et uued filmid otsa ei saa Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ ELi nadi eneseupitamine kasvatas toetust Italexitile (18) Välismaa lühiuudised Sloveenia peaminister jäljendab Trumpi ja Orbánit Ratast ootab uus ELi kolleegide virtuaalvaidlus Maast möödub täna hiiglaslik kivikamakas (6) Põhja-Korea liidri kadumist varjutab saladuseloor (1) Arvamus Juhtkiri: külmkapp ja kuivanud kohuke (1) Herman Kelomees: vali Ametnike Partei! (10) Eesti uus tuleproov maailmapoliitikas (1) Aivar Kokk: kiire internet maale (4) Martin Kukk: Saaremaa õppetunnid (4) Andres Sutt: viis ettevõtete aitamise reeglit (11) CIVICO Europa: võitluses Covid-19 vastu autokraatiasse langedes mürgitab Ungari Euroopa ideaale (16) Kultuur INTERVJUU ⟩ Indrek Kasela: elame imelisel ajal! (6) POSTIMEHE ARVUSTUS ⟩ ERRi uus portaal Jupiter: särav, üksikute plekkidega Michael Jordan, 90ndate Bulls ja ajad, mis ei naase Sport NBAsse pürgival Henri Drellil on mõne klubiga juttu olnud Maa Elu Kanapidamisel on kõige tähtsam röövloomakindel kanala Ürask sunnib metsaomanikku otsustama – kas hoida või raiuda (1) Aiamajast saab kodukontor, puhkenurk või külalistuba Puitmajade eksport kukkus järsult Tasuta tööle? Jah, soovijaid on Maaturismi ettevõtja: aprilli müüsin väga ilusti välja Põlatud haavapuu on nüüd tänuväärt abiline paberitööstuses Ilmajutt: kas lähiajal on oodata öökülma? Naerist tasub kasvatada Spetsialistid soovitavad parimaid köögiviljasorte Kitsepiim trügib visalt lehmapiima kõrvale Tartu Purjutamisega liialdajad peavad varsti peatäit välja magama vanglas Helir-Valdor Seeder: põllumehi ei saa jätta kriisi meelevalda (4) Karl Pütsepp: kriisist aitab meid üle vaid hoolivus Üha rohkem peresid vahetab sooja koolilõuna toidupaki vastu Tartu volikogu peab kriisiaja esimese istungi Tartu lühiuudised Vanemuise tänava ümberehitus edeneb jõudsalt Jõgeval tegi nädalaga koroonatesti ligi kaheksakümmend inimest Pehme talv lõi soodsad olud apla nälkja võidukäiguks Nelja seina vahele surutud noored igatsevad tavalist elu ja teisi inimesi (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: külmkapp ja kuivanud kohuke

2 min lugemist
  • Euroopasse on tekkinud põhja ja lõuna lõhe
  • Peaaegu pooled itaallased toetavad Italexitit
  • EL on siiski liikmesriikidele parem kui alternatiivid
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts FOTO: Urmas Nemvalts

Täna algab neljas virtuaalne ülemkogu, kus vaadeldakse sügavuti Euroopa Liidu rahalist tulevikku. See mõjutab kogu kontinenti, sest ühtne majandusruum on Covid-19 kriisis sattunud tugeva löögi alla. Euroopa Liidu aluspõhimõtteks on inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Suur osa sellest liikumisest on oluliselt häiritud või sootuks lakanud. Euroopa vajab taaskäivitamist.

Hiljuti lõppenud Brexiti ning alateadvuses eksisteeriva ida ja lääne murrangujoone kõrvale on Euroopasse ilmunud nüüd veel põhja ja lõuna lõhe. Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja mõned teisedki riigi on varem hoogsalt laenu võtnud ning ootasid, et nüüdset, Covid-19st tingitud laenu käendaks Euroopa Liit tervikuna. See tähendanuks, et me kõik maksaksime kinni head elu mujal Euroopas ajal, mil ise püksirihma pingutame. Nii ei läinud ning ülemkogul on arutlusel ELi ühine laenuvõtmine, mille vahendeid saab kasutada investeeringuteks, aga mitte tavakuludeks.

Euroopa ühtsus on löögi alla sattumas. Näiteks toob hiljutine uuring välja, et peaaegu pooled itaallased toetavad nn Italexitit. Muret tekitab, et sarnaselt Brexitiga on edukamad need poliitilised parteid, mis kiruvad Brüsselit. Sama uuring toob üllatavalt esile, et itaallased peavad liitlasteks Hiinat ja Venemaad (vastavalt 52 ja 32 protsenti) ning vaenlasteks Saksamaad ja Prantsusmaad (vastavalt 45 ja 38 protsenti). Ometi on ühel juhul tegemist ühekordsete aktsioonide ja teisel püsiva koostööga. Osa sellest probleemist on ELi tagasihoidlikkus või loomulikkus. Me teeme ELis koostööd ja abistame üksteist, aga me ei räägi sellest kui millestki erakordsest. See on elu osa, mida iga kodanik ei pruugi teada, aga iga valitsus teab. Teab, kui suure osa tema riigi eelarvest moodustab Euroopast saadu, ja seda nii otsese kui kaudse kasuna.

JUHTMÕTE

Siin on meie kõigi ülesanne teha vahet, kas tegevus on struktuurne nagu ELi puhul või ühekordne PR-aktsioon.

1

Olukord meenutab klassikalist pisut põdurama vanainimese juhtumit, kus kohe ilmuvad välja abistajad, nagu Venemaa ja Hiina praegusel juhul.

EL on justkui töökas sugulane, kes on toonud vanainimesele tasuta külmkapi, aga too hindab joodikust naabrimeest, kes hallitanud smuuti või kuivanud kohukese annab. Need pannakse tänuga külmkappi ja muudkui kiidetakse, et vot, kus on hea inimene. Mis siis, et kasutada ei saa, aga ikkagi tõi. Ja veel milline stiil – lipud ja tuled ja viled. Nagu kadunud poeg oleks kohale jõudnud. Kuvand, mis on ilmselt tuttav paljudele perekondadele.

Siin on meie kõigi ülesanne teha vahet, kas tegevus on struktuurne nagu ELi puhul või ühekordne PR-aktsioon. Seetõttu on ka täna arutlusele tulev taaskäivitusfond majanduse turgutamiseks ülioluline, ja meie tähelepanu peaks olema suunatud tulevikku vaatavatele investeeringutele, mis loovad reaalseid töökohti. Tundub, et vähemalt praegu on laualt maas soov hakata selle rahaga lihtsalt eelarveauke lappima.

Paremini tahame elada kõik ja igal valitsusel on siin vastutus. Kuigi lihtne tundub ELi kiruda, on EL ometigi parim, mis tänapäeva maailmal nii Eestile kui ka Itaaliale pakkuda on. Nagu ütles kunagi üks diplomaat: «Nõme on istuda lõpututel koosolekutel ja tegeleda bürokraatiaga, kuid see on palju parem kui istuda kaevikus.»

Seotud lood
22.04.2020 24.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto