Sisukord
AK
Tänane leht
25.04.2020
Eesti Eesti lühiuudised Covid-19 immuunsusega on asi selgem, kui paistab (14) Lasteaednike palgad on surve all (14) Vanaprouale lubatud puidutööstus osutus prügilaks (3) Kaks meetrit vahet Esimestele talukurkidele on nädalane järjekord (8) Majandus Tõeline valu seisab pankadel veel ees (2) Tallinna Vesi maksab viimase kümne aasta suurima dividendi (1) Välismaa ELi eelarve tõehetk saabub 6. mail Elu Slovakkia-Ukraina piiril: surnud piirivalvuritest moodsa tehnoloogiani Välismaa lühiuudised Korruptiivne ametnik tarnis Rumeeniale miljon vigast maski (4) Arvamus Ülle Harju: tõde ja vale riigimetsas (4) Peastrateeg nii rahus kui ka kriisis Triiki täis tünn Koolikindrali Borodino Lühikese pingi eredaim täht? (1) Juhtkiri: riigi strateegid mõelgu suurelt (29) Sport Spordi lühiuudised Mölamaffia – mees, keda teab iga Eesti rattur Messi vs Ronaldo ⟩ Tiimikaaslased lahkavad, kumb superstaar on kõvem? Henry Lääne kolumn: miks võib spordipaast hea olla? Merendus Laevanduse e-teenindus võib aidata Eesti majandusel kriisist väljuda Merenduse lühiuudised AK Juhan Javoiš: Darwini koll tuleb kapist välja Elusolendi kolm stsenaariumit (16) Elupaikade hävitamine ja elurikkuse kadu loovad täiuslikud tingimused Covid-19 laadi haiguste tekkeks (1) Jelena Skulskaja: suhtumisest vanadusse ja surma (5) Pentti Linkola 07.12.1932 – 05.04.2020 (2) EKI keelekool: kõver liigub allapoole (1) Mihkel Kunnus: inimene ja pisikud ehk naasmine normaalsusesse (5) Digikultuur. Äratuskell uueks tiigrihüppeks* Tagasivaade 20. sajandile läbi fiktsionaalse fotograafi pilgu Valda Raud – tõlkija, kel oli elus õnne Valda Raua eluloo jälil (2) Vikerkaar loeb. Mikael Karvajala rännuaastad Nädala plaat. Kaks debüüti tehnoloogia ja kujutlusvõime teenistuses Aja auk. IKEA reggae ja noakangelane öös Juurikas: Saksamaa oli lukku pandud, füürer karantiinis! Arter Karmen Joller: Jah, mul on vaenajaid, aga ka väga suuri toetajaid (34) Libauudistel on kuldsed ajad (15) Väsimus ja kultuuritus (4) Munadega ei tohi mängida (1) Koroonaaja söögistaarid. Mis need on? (1) Rockstaar. Sõiduproov kõige karismaatilisema mootorrattaga Austria lõbusad rahvarõivad kannavad natsiajaloo taaka (33) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mihkel Kunnus: inimene ja pisikud ehk naasmine normaalsusesse

5 min lugemist
Me oleme loomadega lahutamatult seotud, niihästi haiguste kaudu kui ka emotsionaalselt – täpselt samamoodi nagu ka teiste inimestega. FOTO: Caro/Sorge/Scanpix

Juba aastaid on erialainimesed arutlenud selle üle, et inimkonna järgmiseks suureks hädaks saavad viiruspandeemiad. Kuidas teadlased seda seletavad ja miks on seni hoiatuste ees silmad suletud?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Koroonauudiste esimestel palavatel päevadel hakkas sotsiaalmeedias kõige muu hulgas ringlema link ühe Bill Gatesi TED-kõnega, kus ta räägib, et me peaks valmistuma suureks pandeemiaks, sest see on 21. sajandi kõige tõenäolisem massisurmade tekitaja. Kõne pärineb aastast 2015 ja seda jagatakse kui prohvetlikku ettekuulutust. Tegelikult ei olnud see seisukoht ei uus ega originaalne. Pigem üsna levinud oma ala teadlaste ja õpetlaste hulgas.

Haigustekitajate suur – et mitte öelda määrav – roll inimtsivilisatsioonide saatuses jõudis laiema publikuni aastal 1997, mil ilmus Jared Diamondi raamat «Püssid, pisikud ja teras. Inimühiskondade erinevad saatused» (e.k 2002). See sai suure tähelepanu osaliseks, võitis maineka Pulitzeri auhinnagi. Diamond on ka praegu kõrgelt hinnatud avalik intellektuaal, tegu pole vähimalgi määral mõne pentsiku alternatiivteooria nikerdajaga.

Ta vaeb raamatus, miks osa tsivilisatsioone on edukamad kui teised. Üks eurooplase eneseuhkust kärpiv põhjus selle kohta, miks ta nii edukas maailmavallutaja oli, ei tulenenud tema «õigest rassist» või «õigest jumalast», ka tehnoloogiline üleolek polnud nii määrav. Eurooplane oli väga pikalt elanud koduloomadega koos (teistes maailmajagudes oli kodustamiseks sobivaid liike tublisti vähem) ja tema immuunsüsteem seetõttu paremini ette valmistatud pisikutega kohtumiseks. Ameerika vallutamisel varisesid kohalikud tsivilisatsioonid põrmuks, kohalikest inimestest hukkus üle 90 protsendi. Vaid murdosa tapatööst tehti relvadega, enamiku tegid kaasa toodud nakkushaigused, pisikud.

24.04.2020 27.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto