Sisukord
Arvamus
Postimees
24.04.2020
Eesti Viiruse väike abiline ehk miks Covid-19 üht laastab ja teist mitte? (8) Eesti lühiuudised Lahendada tuleks halvim võimalik stsenaarium (45) Lisarahast pole pere­arsti­põua leevendajat saanud (1) Kohus saatis päästeametniku tapnud mehe pikaks ajaks vangi (1) Pätsi tahtmisel rajatud Peressaarest on järel kummitusküla (6) Majandus Majanduse lühiuudised Tipprestorani argipäev – kokad saevad ja ettekandjad värvivad (13) Tõenäoliselt ajaloo suurima maksupettuse korraldajad pääsesid arvatust palju kergemalt (2) Välismaa Brittide peataolek jättis riigi ELi ühishangetest kõrvale Poola suurimas rahvuspargis lõõmab tulekahju Isolatsioon suurendab üle ilma lahutuste arvu (1) Välismaa lühiuudised Hubble'i kosmoseteleskoop 30: kuidas hullumeelsest unistusest sai inimkonna üks olulisim teadusinstrument (3) Pandeemia ajal paistavad silma võimekad naisliidrid (3) Arvamus Juhtkiri: piirangute leevendamisega tuleks julgemalt alustada (21) Mart Raudsaar: meie käest vorsti ei saa (41) Ene-Margit Tiit: muutunud lähitulevik (11) Marek Strandberg: maskidesse, rahvas! (29) Andrus Karnau: põhjanoolijad ja raisakotkad (12) Kultuur Tühjuse poeesia 4: Carl-Dag Lige Kultuuri lühiuudised Värske veri: Eesti uute lühifilmide kassett on üks tuumakas tükk Sport Roberts Štelmahers: loomulikult tahtsin Ventspilsi ja VEFi üle mängida! Spordi lühiuudised Drelli nimekas agent: üks NBA klubi on Henrist väga huvitatud, ootame ka teiste tagasisidet Tartu Lillepeenardest paistab maastikukujundaja töö Sirje Toomla: kas olete natuke või palju rase? Mai Põldaas: linnaraamatukogu kriisiõppetunnid Kallaste kooli kaitsjad võtsid appi isegi kanalisatsiooni (2) Tartu volikogu pidas esimest korda videoistungi Tartu lühiuudised Kliinikum taastab järk-järgult plaanilise ravitöö Linnavalitsus võttis Pirogovi eelnõu volikogust tagasi (1) Urmas Klaas: me pole viirust võitnud, aeg on kohaneda REEDENE RÕÕM ⟩ Tuul Sepp eelistab maakeelseid nimesid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sirje Toomla: kas olete natuke või palju rase?

2 min lugemist
Sirje Toomla FOTO: Margus Ansu

Iga sõna taga on tähendus kõigi oma nüanssidega. Mida täpsemini kõneleja-kirjutaja seda mõistab, seda selgem saab tekst. Nimisõnade tähendusse on kätketud teatav annus omadust. Näiteks hurtsik ja palee on mõlemad hooned, kuid üpriski erinevad – üks väike ja vilets, teine suur ja uhke.

Sõnas hurtsik on juba tähendus, et tegu on viletsa, võibolla poollagunenud eluhoonega. Kui aga soovitakse rõhutada, et hurtsik on erakordselt kehv isegi võrreldes teiste hurtsikutega, võib sellele tõepoolest lisada vastavaid omadussõnu, näiteks armetu hurtsik.

Sageli aga tundub, et keelekasutaja ei mõista päris täpselt, missugune mõiste ühe või teise sõna taga peitub, ning oma mõtte väljendamiseks lisab neile omadus- või määrsõnu nõnda, et tekib täiesti tarbetu mõttekordus. Niisuguseid sõnu, mille varjundeid ei aduta, tuleb imekspandavalt palju ette laialt kasutatavas sõnavaras, veelgi enam võõrsõnade puhul. Mõne sõna tähendus oleks justkui muutunud üldisemaks, võõrsõnade kohta aga võib arvata, et nende sisu teataksegi vaid umbkaudu.

Omasõnadest tekitavad segadust näiteks tegusõnad naasma ja lisama. Miskipärast tundub kõnelejale või kirjutajale sageli, et nad väljendavad end selgemini, kui neile midagi juurde panna: keegi naaseb tagasi või lisab juurde. Hoopis kummalised on aga sõnapaarid ootamatu üllatus ja uuenduslik avastus – üllatuse eeldus ongi ju ootamatus ning igas avastuses on midagi uuenduslikku.

Esmatähtis prioriteet ja pidulik aktus kõlavad samamoodi kui näiteks märg vesi või palav kuumus.

Võõrsõnadega on lugu veegi keerulisem. Isegi laialt levinud igapäevaste võõrsõnade tähendust ei pruugita tajuda, sest miks muidu saame ikka ja jälle lugeda näiteks murrangulisest revolutsioonist, suurest katastroofist, välisfassaadist, sisehallist, pidulikust galast või aktusest ja muidugi tähtsaimatest prioriteetidest.

Revolutsioon ongi murranguline sündmus ning katastroof on alati suur õnnetus. Kui revolutsioon ei too kaasa murrangut, on see lihtsalt üks mässuke, ning igat õnnetust katastroofiks nimetada ei saa. Hall tähendab ise juba ruumi, suurt saali või hoonet, ka siseoludes sportimiseks mõeldud jalgpalli- või muu halli puhul on tarbetu rääkida sisehallist. Sõnad gala ja aktus tähistavadki just pidulikku üritust. Ja mida võiks tähendada välisfassaad, kui fassaad ongi alati väljaspool?

Mõttekordustesse enim takerdub aga ametnike ja poliitikute lemmiksõna prioriteet, mida kuuleme ja loeme vaat et iga päev. Sageli räägitakse esimestest, peamistest ja esmatähtsatest prioriteetidest. Priorieet ise on esmatähtis asi, esmaülesanne või esimus – see, mis ongi kõige tähtsam. Nii nagu ei saa olla rohkem või vähem rase, et saa mingi asi olla rohkem või vähem prioriteet.

Esmatähtis prioriteet ja pidulik aktus kõlavad samamoodi kui näiteks märg vesi või palav kuumus.

Seotud lood
23.04.2020 25.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto