Sisukord
Arvamus
Postimees
24.04.2020
Eesti Viiruse väike abiline ehk miks Covid-19 üht laastab ja teist mitte? (8) Eesti lühiuudised Lahendada tuleks halvim võimalik stsenaarium (45) Lisarahast pole pere­arsti­põua leevendajat saanud (1) Kohus saatis päästeametniku tapnud mehe pikaks ajaks vangi (1) Pätsi tahtmisel rajatud Peressaarest on järel kummitusküla (6) Majandus Majanduse lühiuudised Tipprestorani argipäev – kokad saevad ja ettekandjad värvivad (13) Tõenäoliselt ajaloo suurima maksupettuse korraldajad pääsesid arvatust palju kergemalt (2) Välismaa Brittide peataolek jättis riigi ELi ühishangetest kõrvale Poola suurimas rahvuspargis lõõmab tulekahju Isolatsioon suurendab üle ilma lahutuste arvu (1) Välismaa lühiuudised Hubble'i kosmoseteleskoop 30: kuidas hullumeelsest unistusest sai inimkonna üks olulisim teadusinstrument (3) Pandeemia ajal paistavad silma võimekad naisliidrid (3) Arvamus Juhtkiri: piirangute leevendamisega tuleks julgemalt alustada (21) Mart Raudsaar: meie käest vorsti ei saa (41) Ene-Margit Tiit: muutunud lähitulevik (11) Marek Strandberg: maskidesse, rahvas! (29) Andrus Karnau: põhjanoolijad ja raisakotkad (12) Kultuur Tühjuse poeesia 4: Carl-Dag Lige Kultuuri lühiuudised Värske veri: Eesti uute lühifilmide kassett on üks tuumakas tükk Sport Roberts Štelmahers: loomulikult tahtsin Ventspilsi ja VEFi üle mängida! Spordi lühiuudised Drelli nimekas agent: üks NBA klubi on Henrist väga huvitatud, ootame ka teiste tagasisidet Tartu Lillepeenardest paistab maastikukujundaja töö Sirje Toomla: kas olete natuke või palju rase? Mai Põldaas: linnaraamatukogu kriisiõppetunnid Kallaste kooli kaitsjad võtsid appi isegi kanalisatsiooni (2) Tartu volikogu pidas esimest korda videoistungi Tartu lühiuudised Kliinikum taastab järk-järgult plaanilise ravitöö Linnavalitsus võttis Pirogovi eelnõu volikogust tagasi (1) Urmas Klaas: me pole viirust võitnud, aeg on kohaneda REEDENE RÕÕM ⟩ Tuul Sepp eelistab maakeelseid nimesid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ene-Margit Tiit: muutunud lähitulevik

5 min lugemist
Ene-Margit Tiit. FOTO: Tairo Lutter

Pikisilmi oodatakse kriisiga seotud piirangute leevendamist. Kuid ikka sagedamini kostab tõdemus, et viirus on tulnud, et jääda, et me peame õppima sellega koos elama, nähes ka kriisi positiivseid külgi, kirjutab TÜ matemaatika emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuidas muutub elu Eestimaal lähitulevikus? Nii küsides loodame, et kriis, s.o ohtlik olukord, mis vajab kiiret muutmist ja mille kõrvaldamiseks ja mõju vähendamiseks rakendatakse väga suuri jõude, saab varsti mööda. Aga kas saab?

Koroonaviiruse pandeemia põhjustatud tervishoiukriisiga seondub selle mõjul tekkinud majanduskriis. Tervishoiukriisi lõppu ei ole näha ja seetõttu võib ka majanduskriis jääda venima. Kuhugi pole kadunud ka kliimakriis, kuigi mõned saastenäitajad on pandeemia ajal vähenenud. Veelgi enam, inimese põhjustatud keskkonnakahjustusi käsitletakse koroonapandeemia võimaliku põhjusena.

Kriisid jäävadki meie elu saatma, pole ette näha, et need lähitulevikus kaoksid. Karta on, et senine muretu ja «ilus» elu on jäädavalt minevikku jäänud. Maailm muutub – kindlasti on elu ka tulevikus väärt elamist, aga meil tuleb õppida uut moodi käituma ja asju uut viisi hindama.

Pikisilmi oodatakse kriisiga seotud riiklike kitsenduste leevendamist. Kuid see ei tähenda, et tervishoiu kriis oleks möödas. Ikka sagedamini kostab tõdemus, et viirus SARS-CoV-2 on tulnud selleks, et jääda, et me peame õppima sellega koos elama.

Ainus, mis võimaldab viirusega täiesti rahulikult koos elada, oleks immuniseerimine või loomulikul teel tekkiv karjaimmuunsus. Põlvkondi tagasi elati nii koos leetrite ja tuulerõugetega. Peaaegu kõik lapsed põdesid need haigused kas enne kooli või nooremas koolieas läbi ja enamikus elasid edasi. Kõik haigused aga pole nii heatahtlikud, näiteks difteeria röövis elu paljudelt lastelt ja seda piirati range karantiiniga seni, kuni tekkis vaktsineerimisvõimalus. Kui mõelda Covid-19 peale, mille puhul suremus on hinnanguliselt kaks protsenti ja mille suhtes varasemat immuunsust kellelgi tekkida pole saanud, tähendaks karjaimmuunsuse teke kuni kahe protsendi rahvastiku ohverdamist.

23.04.2020 25.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto