Sisukord
Eesti
Tänane leht
24.04.2020
Eesti Viiruse väike abiline ehk miks Covid-19 üht laastab ja teist mitte? (8) Eesti lühiuudised Lahendada tuleks halvim võimalik stsenaarium (45) Lisarahast pole pere­arsti­põua leevendajat saanud (1) Kohus saatis päästeametniku tapnud mehe pikaks ajaks vangi (1) Pätsi tahtmisel rajatud Peressaarest on järel kummitusküla (6) Majandus Majanduse lühiuudised Tipprestorani argipäev – kokad saevad ja ettekandjad värvivad (13) Tõenäoliselt ajaloo suurima maksupettuse korraldajad pääsesid arvatust palju kergemalt (2) Välismaa Brittide peataolek jättis riigi ELi ühishangetest kõrvale Poola suurimas rahvuspargis lõõmab tulekahju Isolatsioon suurendab üle ilma lahutuste arvu (1) Välismaa lühiuudised Hubble'i kosmoseteleskoop 30: kuidas hullumeelsest unistusest sai inimkonna üks olulisim teadusinstrument (3) Pandeemia ajal paistavad silma võimekad naisliidrid (3) Arvamus Juhtkiri: piirangute leevendamisega tuleks julgemalt alustada (21) Mart Raudsaar: meie käest vorsti ei saa (41) Ene-Margit Tiit: muutunud lähitulevik (11) Marek Strandberg: maskidesse, rahvas! (29) Andrus Karnau: põhjanoolijad ja raisakotkad (12) Kultuur Tühjuse poeesia 4: Carl-Dag Lige Kultuuri lühiuudised Värske veri: Eesti uute lühifilmide kassett on üks tuumakas tükk Sport Roberts Štelmahers: loomulikult tahtsin Ventspilsi ja VEFi üle mängida! Spordi lühiuudised Drelli nimekas agent: üks NBA klubi on Henrist väga huvitatud, ootame ka teiste tagasisidet Tartu Lillepeenardest paistab maastikukujundaja töö Sirje Toomla: kas olete natuke või palju rase? Mai Põldaas: linnaraamatukogu kriisiõppetunnid Kallaste kooli kaitsjad võtsid appi isegi kanalisatsiooni (2) Tartu volikogu pidas esimest korda videoistungi Tartu lühiuudised Kliinikum taastab järk-järgult plaanilise ravitöö Linnavalitsus võttis Pirogovi eelnõu volikogust tagasi (1) Urmas Klaas: me pole viirust võitnud, aeg on kohaneda REEDENE RÕÕM ⟩ Tuul Sepp eelistab maakeelseid nimesid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Viiruse väike abiline ehk miks Covid-19 üht laastab ja teist mitte?

6 min lugemist
Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja ja Tallinna Ülikooli külalisprofessor dr Toomas Toomsoo. FOTO: Madis Veltman

Koroonaviiruse laastamistööl organismis on põhiroll ensüümil ACE-2, mis teisest küljest ka tervist hoiab ja mille tase oleneb vanusest, eluviisist ja haigustest. Aga ka meie soost ja sünnikohast, ütleb Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja ja Tallinna Ülikooli külalisprofessor dr Toomas Toomsoo.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

​Inimesed on tubasemad ja istuvad õhtuti helendavate ekraanide ees. Nii ka Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja ja Tallinna Ülikooli külalisprofessor Toomas Toomsoo, kes arutab kolleegidega eri maailma nurkades uusi avastusi koroonaviiruse SARS-CoV-2 ja haiguse Covid-19 kohta. Tihti arvatakse, et närvisüsteem koroonaviiruse mõjuga kuidagi seotud ei ole, aga tegelikult sekkub aju kõikidesse suurtesse protsessidesse.

Kas neuroloogilised haigused on Covid-19ga sagenenud?

Närvisüsteem on õnneks tänu aju-vere barjäärile koroonaviiruse eest paremini kaitstud kui kopsud, süda või neerud, aga üksikuid juhtusid leiame. Ühest viimasest avaldatud artiklist selgus, et 214 Covid-19-patsiendist 36 protsendil oli neuroloogilisi kaebusi ja mida raskem oli haiguse kulg, seda sagedamini häired avaldusid: näiteks rasketest Covid-19-haigetest oli insulti viiel protsendil, kerge või mõõduka haigusega patsientidest 0,8 protsendil.

Pea- ja seljaajuvedelikust on uut koroonaviirust leitud samamoodi nagu varem teisi koroonaviiruseid, mis tekitasid SARSi ja MERSi. Tõsised närvisüsteemi haigused tekivad Covid-19 ajal väga raskes üldseisundis patsientidel, kel kujuneb välja immuunpuudulikkus ja verepildis on kahanenud pea nullini lümfotsüüdid, mis peaksid võõrastega võitlema. Hea uudis on see, et kui patsiendid jäid ellu, paranesid nad hiljem hästi.

Kuidas uus koroonaviirus närvisüsteemi mõjutab?

Võimalikke mehhanisme on neli, aga kõiki neid tuleks edasi uurida.

Esiteks, viirus ründab närvisüsteemi otse nagu herpesviirus, tekitades ajus põletikke.

Teiseks, haiguse hilises etapis, nn põletikke tekitavate tsütokiinide tormis, suudavad tsütokiinid läbida aju-vere barjääri ja põhjustavad ägeda koe kärbumisega ajukahjustuse. Üks selline juhtum on teada.

Kolmandaks, koroonaviirusega võitlev immuunsüsteem tekitab ise põletikulise haiguse – on kirjeldatud ühe ägeda polüradikuloneuriidi ehk Guillain-Barré sündroomi juhtu, kus kahju saavad perifeersed närvid ja inimesel väheneb selle piirkonna tundlikkus ning tekib lihasenõrkus.

Neljandaks, viirus mõjutab närvisüsteemi kaudselt, st kogu keha kahjustused haaravad ka närvisüsteemi.

23.04.2020 25.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto