Sisukord
AK
Tänane leht
25.04.2020
Eesti Eesti lühiuudised Covid-19 immuunsusega on asi selgem, kui paistab (14) Lasteaednike palgad on surve all (14) Vanaprouale lubatud puidutööstus osutus prügilaks (3) Kaks meetrit vahet Esimestele talukurkidele on nädalane järjekord (8) Majandus Tõeline valu seisab pankadel veel ees (2) Tallinna Vesi maksab viimase kümne aasta suurima dividendi (1) Välismaa ELi eelarve tõehetk saabub 6. mail Elu Slovakkia-Ukraina piiril: surnud piirivalvuritest moodsa tehnoloogiani Välismaa lühiuudised Korruptiivne ametnik tarnis Rumeeniale miljon vigast maski (4) Arvamus Ülle Harju: tõde ja vale riigimetsas (4) Peastrateeg nii rahus kui ka kriisis Triiki täis tünn Koolikindrali Borodino Lühikese pingi eredaim täht? (1) Juhtkiri: riigi strateegid mõelgu suurelt (29) Sport Spordi lühiuudised Mölamaffia – mees, keda teab iga Eesti rattur Messi vs Ronaldo ⟩ Tiimikaaslased lahkavad, kumb superstaar on kõvem? Henry Lääne kolumn: miks võib spordipaast hea olla? Merendus Laevanduse e-teenindus võib aidata Eesti majandusel kriisist väljuda Merenduse lühiuudised AK Juhan Javoiš: Darwini koll tuleb kapist välja Elusolendi kolm stsenaariumit (16) Elupaikade hävitamine ja elurikkuse kadu loovad täiuslikud tingimused Covid-19 laadi haiguste tekkeks (1) Jelena Skulskaja: suhtumisest vanadusse ja surma (5) Pentti Linkola 07.12.1932 – 05.04.2020 (2) EKI keelekool: kõver liigub allapoole (1) Mihkel Kunnus: inimene ja pisikud ehk naasmine normaalsusesse (5) Digikultuur. Äratuskell uueks tiigrihüppeks* Tagasivaade 20. sajandile läbi fiktsionaalse fotograafi pilgu Valda Raud – tõlkija, kel oli elus õnne Valda Raua eluloo jälil (2) Vikerkaar loeb. Mikael Karvajala rännuaastad Nädala plaat. Kaks debüüti tehnoloogia ja kujutlusvõime teenistuses Aja auk. IKEA reggae ja noakangelane öös Juurikas: Saksamaa oli lukku pandud, füürer karantiinis! Arter Karmen Joller: Jah, mul on vaenajaid, aga ka väga suuri toetajaid (34) Libauudistel on kuldsed ajad (15) Väsimus ja kultuuritus (4) Munadega ei tohi mängida (1) Koroonaaja söögistaarid. Mis need on? (1) Rockstaar. Sõiduproov kõige karismaatilisema mootorrattaga Austria lõbusad rahvarõivad kannavad natsiajaloo taaka (33) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: kõver liigub allapoole

2 min lugemist
  • Uus olukord toob uued sõnad
  • Terminid muutuvad tavasõnadeks
  • Osa sõnu tulevad tagasi uues kasutuses
Margit Langemets, EKI sõnaraamatute peatoimetaja. FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Koroona pole muutnud mitte ainult meie elu, ta muudab ka meie keelt. Osalt ajutiselt, osalt jäädavalt, kirjutab Margit Langemets, EKI sõnaraamatute peatoimetaja.

Krahhid ja kriisid – sõjategevus, looduskatastroofid, majanduskriis – on nagu sõnade vulkaanipursked. Meediasse paiskub terve laviin uusi sõnu ja väljendeid ning meie mure on nad kuidagi kodustada. Keeleteadlased püüavad neid väga kiiresti kirjeldada, sõnastikesse lisada, nende kohta selgitusi anda. Inimestena püüame iga hinna eest võimalikult täpselt aru saada, mida ajakirjandus või spetsialistid meile räägivad. Et siis omakorda ise omavahel olukorra üle mõtteid vahetada.

Kuulake meid praegu! Meie igapäevajuttu ja -elu sisustavad sotsiaalne distantseerumine, eneseisolatsioon, kaugtöö, distantsõpe ja vebinarid. Välismaailmaga suheldes kanname hoolt, et kõik oleks kontaktivaba. Valvame oma stressitaseme üle ning desoaine on alati käeulatuses.

Iga päev tuleb viiruse kohta uusi teateid epidemioloogidelt, viroloogidelt ja immunoloogidelt. Oleme teinud selgeks, mis vahe on viirusel ja bakteril, epideemial ja pandeemial, mis on patogeen, vaktsiin või antikeha. Juba teame, kes on asümptomaatiline inimene ja kes sümptomaatiline, mis on lüüs. Aimame, mis toimub, kui midagi sihistatakse.

Matemaatikutelt ja statistikutelt kuuleme mitmesugustest mudeldamistest, uurime erinevaid koroonakaarte ja analüüsivahendeid. Õhtu-uudistes tehakse rahvale puust ja punaseks, mis on nakatumiskordaja. Tuletame meelde koolimatemaatikat, et mõista, mis on aegrida, milline kasv on eksponentsiaalne, kas parem on vaadata logaritmilist või lineaarset diagrammi. Teame, et kuskil on küür, mida me ületame. Arutame, kas teade kõver liigub allapoole on hea või halb uudis.

On sõnu, millega kohtume aja jooksul mitu korda, lausa mitmes kriisis. Võtame sõna ­visiir. Estonia katastroofi ajal teadsime kõik, mis visiir on – loomulikult vöörivisiir ehk ’parvlaeva vööri avatav ja suletav osa’. Ja nüüd teame ka – loomulikult on see ’nägu kaitsev läbipaistev kate motokiivri vm peakatte ees’. Visiire kannavad praegu paljud apteekrid ja poemüüjad. Kriisiperioodide kõik-teavad-neid-sõnu meenutas äsja Sirbis ka Tauno Vahter: aparell, tuletis­tehingud, Pitot’ toru või kohanimed Kurkse, Pala, Wuhan.

Praegu harjume elama koos viirusega. Peaasi, et kõver liiguks allapoole. Uute nakatumiste kontekstis on see väga hea teade.

PS. Kõiki siinses loos mainitud kriisisõnu saab lähemalt uurida EKI Sõnaveebis aadressil sonaveeb.ee.

Seotud lood
24.04.2020 27.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto