Tuntud perearst Karmen Joller kirjeldab pikas intervjuus, mis ajendab teda koroonakriisi päevadel nii aktiivselt sõna võtma. Arutleb, miks teda toetatakse ja miks pälvib ta valusat kriitikat.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Perearst Karmen Jollerit näeb tihti teles ja kuuleb raadios. Ta räägib ajalehtedele ja uudiseportaalidele, milliseid ohumärke tajub koroonakriisi päevil ühiskonnas ja inimeste tervisekäitumises. Räägib sellestki, et kaitsemaski valesti kandmine on ohtlik ning et kuulata maksab ikka asjatundjaid. Arteri kolumnistina on ta kutsunud inimesi üles jääma ka kõige keerulisematel aegadel ratsionaalseks, ning mis siin salata, pidanud korrigeerima arvamusi, mis said viirusepuhangu algul välja öeldud. Nagu paljud.

Jollerit loetakse ja jälgitakse, tema tekste jagatakse. Tähelepanu jagub. Ent tundub ka, et kogu see avalik tegevus on toonud tuntud perearstile üksjagu vaenlasi. Või vähemalt kriitikuid. Kes vaeb ta vigu, kes lihtsalt sõimab sotsiaalmeedias. Mõni loetleb vastuolusid tema esinemistes. Vahetult enne seda, kui Jolleriga intervjuuks Skype’i-kontakt sai loodud, võttis ühendust tuttav suhtekorraldaja: «Mis te tahate Karmen Jollerist mingit kiidulugu teha?»

Ning lähetas postkasti kimbu kellegi anonüümse seltskonna etteheidetega.

Arvestades, kui sageli te avalikus ruumis esinete, on küllap palju neid, kes teid hindavad. Ent ju pole jäänud märkamata, et on ka neid, kes on kriitilised. Võimalik, et suisa vihkavad?

Absoluutselt! Tunnen seda vägagi. On juhtunud ka nii, et kui mõnede inimestega sotsiaalmeedias asjade üle arutada, siis läheb see viha üle. Saadakse aru, miks mina asjadest nii räägin. Ei pruugita päris nõus olla, aga vähemalt on mõistlik diskussioon, mis on ju tervitatav. Erimeelsusigi on võimalik aktsepteerida. Aga muidugi on selliseid, kes vaenavad mind täiega. Pean siinkohal rõhutama, et palju enam olen tajunud väga suurt toetust. Kuid see vaen… Vahel tulevad ikka väga vihased kommentaarid või ründavad kirjad. Isegi perearstide seltsi juhatusele on saadetud kiri, mis soovis – tsiteerin sõna-sõnalt – minu suukorvistamist.

Kes soovib teie suukorvistamist?

Mulle täiesti tundmatu nimi. Vihkajad ongi üldjuhul tundmatud inimesed. Ma ei tunne neid, ei oska neid kuidagi seostada.

Enne teiega vestlemistki sain infot, mis suunas mind teie suhtes kriitilist hoiakut võtma. See pole enam lihtsalt vihapurse, vaid süsteemne töö.

Jah, vaat ei tea, kellele ma kannale olen astunud. Äkki mõni kiirtestide müüja? Sest… Praegu on korduvalt üritatud koduste kiirtestidega turule tulla, aga kuna mu teada ei ole maailmas veel väga usaldusväärseid teste, siis olen inimesi nende eest hoiatanud. Võib-olla olen maski kandmise kohta öelnud midagi, mis kellelegi hinge läinud? Ei kujuta ette, miks on keegi arvamusel, et mulle on vaja vastu töötada. Kas selleks, et mind hävitada või püüda mainet kahjustada? Igal juhul tundub see mulle kuidagi ebaproportsionaalne. Aga ega ma ennast sellega väga ei vaeva. Kui ei meeldi, siis ei meeldi.