Sisukord
Eesti
Tänane leht
25.04.2020
Eesti Eesti lühiuudised Covid-19 immuunsusega on asi selgem, kui paistab (14) Lasteaednike palgad on surve all (14) Vanaprouale lubatud puidutööstus osutus prügilaks (3) Kaks meetrit vahet Esimestele talukurkidele on nädalane järjekord (8) Majandus Tõeline valu seisab pankadel veel ees (2) Tallinna Vesi maksab viimase kümne aasta suurima dividendi (1) Välismaa ELi eelarve tõehetk saabub 6. mail Elu Slovakkia-Ukraina piiril: surnud piirivalvuritest moodsa tehnoloogiani Välismaa lühiuudised Korruptiivne ametnik tarnis Rumeeniale miljon vigast maski (4) Arvamus Ülle Harju: tõde ja vale riigimetsas (4) Peastrateeg nii rahus kui ka kriisis Triiki täis tünn Koolikindrali Borodino Lühikese pingi eredaim täht? (1) Juhtkiri: riigi strateegid mõelgu suurelt (29) Sport Spordi lühiuudised Mölamaffia – mees, keda teab iga Eesti rattur Messi vs Ronaldo ⟩ Tiimikaaslased lahkavad, kumb superstaar on kõvem? Henry Lääne kolumn: miks võib spordipaast hea olla? Merendus Laevanduse e-teenindus võib aidata Eesti majandusel kriisist väljuda Merenduse lühiuudised AK Juhan Javoiš: Darwini koll tuleb kapist välja Elusolendi kolm stsenaariumit (16) Elupaikade hävitamine ja elurikkuse kadu loovad täiuslikud tingimused Covid-19 laadi haiguste tekkeks (1) Jelena Skulskaja: suhtumisest vanadusse ja surma (5) Pentti Linkola 07.12.1932 – 05.04.2020 (2) EKI keelekool: kõver liigub allapoole (1) Mihkel Kunnus: inimene ja pisikud ehk naasmine normaalsusesse (5) Digikultuur. Äratuskell uueks tiigrihüppeks* Tagasivaade 20. sajandile läbi fiktsionaalse fotograafi pilgu Valda Raud – tõlkija, kel oli elus õnne Valda Raua eluloo jälil (2) Vikerkaar loeb. Mikael Karvajala rännuaastad Nädala plaat. Kaks debüüti tehnoloogia ja kujutlusvõime teenistuses Aja auk. IKEA reggae ja noakangelane öös Juurikas: Saksamaa oli lukku pandud, füürer karantiinis! Arter Karmen Joller: Jah, mul on vaenajaid, aga ka väga suuri toetajaid (34) Libauudistel on kuldsed ajad (15) Väsimus ja kultuuritus (4) Munadega ei tohi mängida (1) Koroonaaja söögistaarid. Mis need on? (1) Rockstaar. Sõiduproov kõige karismaatilisema mootorrattaga Austria lõbusad rahvarõivad kannavad natsiajaloo taaka (33) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Covid-19 immuunsusega on asi selgem, kui paistab

6 min lugemist
Senised näited n-ö tervete taashaigestumisest viitavad pigem sellele, et inimene polnud ikkagi terveks saanud. FOTO: Artur Kuus

Teadlased julgevad juba praegu välja öelda, et üldjuhul muutub uue koroonaviiruse läbipõdenu immuunseks ja võimalik, et nii võib jääda aastateks. Erandeid leidub muidugi alati.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ajakirjandusest on läbi jooksnud põgusad, kuid muret tekitavad infokillud sellest, kuidas kuskil Hiinas või Lõuna-Koreas on tervenenud inimesed uuesti koroonaviiruse saanud.

«Kuna me ei tea veel, kas Covid-19 järel tekib immuunsus ja kui kaua see kestab, ei tasu siiski teadlikult viirust ise otsima minna,» ütles möödunud nädalal perearst Karmen Joller sotsiaalmeediakirjutises, mille noppis üles kogu ajakirjandus.

Ministrid Mart ja Martin Helme osutasid oma raadiosaates, et uue viirusega on segased lood. «Me ei tea, kuidas see viirus käitub. Kui aktiivselt ja kiiresti ta muteerub. Kui püsivalt tekib karjaimmuunsus,» ütles Mart Helme. «Tegelikult ei teki,» lisas seepeale Martin Helme. «Kui meil oleks karjaimmuunsus gripi vastu – gripp käib ju igal aastal. See karjaimmuunsus ei tööta ja põhjus, miks ta ei tööta, on see, et gripp muteerub väga kiiresti. Mis on vahe koroonaviirusel ja gripil? Laias laastus rohkem kui kümnekordse suremuse vahe,» selgitas Martin Helme.

«Viiruseid on olnud ja tuleb veel. See viirus ei ole teab mis erinev,» ütleb Tartu Ülikooli biomeditsiini osakonna juhataja, üks Eesti tipp-immunolooge Pärt Peterson. Võttes arvesse kõiki teadmisi viirustemaailmast, saab Peterson öelda: reeglina tekib Covid-19 läbipõdenutel immuunsus. «Olen kindel, et tekib tugev immuunvastus, mis kestab vähemalt kaks-kolm aastat. Usun, et kauemgi,» lisab ta. See tähendab, et inimene, kes on terveks tunnistatud ning kellel on veres vastavad antikehad, ei nakatu enam ise ega ka levita Covid-19 põhjustavat viirust. Ta võiks paranemise järel elada sisuliselt niisamuti nagu enne haigestumist? «Jah, muidugi,» ütleb Peterson.

24.04.2020 27.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto