Sisukord
Arvamus
Tänane leht
28.04.2020
Eesti Ukrainlased murravad põllumajandusse (14) Eesti lühiuudised Õppejõud tulevad hädas õpilastele appi (1) Ukrainlaste abile lootnud Soome põllumehed otsivad lahendust Eesti 200 kerkis jälle pildile Riik jagab šoki vastu sadu miljoneid Taasavatud haigla: arstile tuldi oodatust rohkem Majandus Comarketi müük nende konkurente ei üllata Majanduse lühiuudised Eestis on juba ligi 50 000 registreeritud töötut Laenuperioodi venimisel võivad pangad siiski intresse tõsta (3) Zoomi rivaal plaanib Põhjamaade suurimat aktsiaemissiooni Riik eelistab suurfirmadele laenu anda (3) Välismaa Ukrainlaste abile lootnud Soome põllumehed otsivad lahendust EL vaeb vaikselt turismi avamist Saksa ministeerium kujutas Kreekat Türgi lapsena Lõunanaabrid kinnitavad Kim Jong-uni head tervist Välismaa lühiuudised Koroona varjus: kas uus reset USA ja Venemaa suhetes? Britid ei torma piiranguid kaotama Arvamus Juhtkiri: üle piiri minemisest (6) Mihkel Mutt: suudelda läbi tsellofaani (16) Els Heinsalu: pidu sinus eneses (2) Mario Kadastik: karjaimmuunsus… või mitte? (38) Aimar Altosaar: apokalüptiline puudutus (4) Kultuur Tüütu salajane parasiit Saladused. Vaikimine. Valetamine. Mõrv Markus Robam otsib rahu müra sees Sport Heino Enden kutsuti vaat et haiglavoodist NSV Liidu koondisse Sander Raieste pani end küll NBA drafti kirja, ent eesmärk on tuleval hooajal Hispaanias ja Euroliigas mängida Spordi lühiuudised Tervis Edward Laane: riigid ja teadlased peavad olema ausad (12) Tervise lühiuudised Tartu Galerii ⟩ Südalinna esimesed välikohvikud täitusid kiiresti kohvitajatega Piret Bristol: iga tee võib viia ükskõik kuhu Anneli Kannus, Kaja Tarto ja Argo Annuk: Tartu linnavolikogu aurupungi impeerium Tartu laost jõuavad toidupakid enam kui tuhande kooliõpilase koju Tartu lühiuudised Vangide aukoodeks muudab uurimise keerukaks, kuid mitte võimatuks (4) Koer Riku bareljeef leidis vana koha uuenenud majal LOODUS ⟩ Naati võib süüa, aga suurt tolku sellest tervisele ei ole (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: üle piiri minemisest

2 min lugemist
  • Piiride sulgemine on ühepoolne samm, avamine läbirääkimiste teema
  • Saaremaalt ja Saaremale liikumise piiranguid tuleb veelgi leevendada
  • Ei saa jääda ootama viiruse kadumist, tuleb õppida sellega elama
Piirikontroll Reisisadama D-terminalis 17.03.2020 FOTO: Mihkel Maripuu

Piiride seadmine ja piiride sulgemine on igati ratsionaalne reaktsioon pandeemiale. 2+2 pole muud kui piiri tõmbamine otse oma kodanike vahele, rääkimata olemasolevate, kuid viimastel aastatel ähmaseks muutunud riigipiiride sulgemisest Euroopa sees. Piirid kaitsevad, kuid need ka ahistavad ja võivad olla poliitilise manipuleerimise allikaks.

Näiteks Eesti piiri sulgemise Ukraina hooajatöölistele ajendas pandeemia, kuid selle taga oli ka EKRE soov vabaneda võõrtööjõust, et anda tööd oma inimestele. Osalt võibolla on nii ka läinud, kuid suurema tööjõupõua lahendus tuli siiski töölubade ajutisest pikendamisest. Siiapoole piiri jäänud ukrainlased liiguvad nüüd tööstusest põllumajandusse, sedavõrd, kuidas tööjõuturg juhatab. Uue arenguna teatas Ukraina, et ei lase oma kodanikke enam üle piiri hooajatöödele teistesse riikidesse. Soomlased on hädas, sest 1500st loodetud Ukraina hooajatöölisest tulid vaid esimesed 200, ülejäänud jäid suletud piiri taha.

Riigid sulgevad oma piire ühepoolselt, aga nende avamine saab olla üksnes kahepoolne: vaid siis, kui mõlemad on nõus, saab liikumine kahe riigi vahel taas alata. Et epideemia jõudis eri maadesse eri ajal ja seda hallatakse eri viisil, pole meil tegu rangelt võttes ühe suure pandeemialainega, vaid paljude eri faasis kohalike lainetega. Selles olukorras on piiride osalinegi avamine kahe riigi vahel tõsine diplomaatiline ülesanne, mille lahendamine eeldab poliitilist tahet.

JUHTMÕTE

Tore, et Saaremaa puhul on raudsest eesriidest jõutud nüüd viisarežiimini, kuid seegi on kaugelt rangem kui nõukogudeaegne piiritsooni erikord. Vaja oleks aga veelgi enam.

6

Ka piiride avamine riigi sees nõuab poliitilist tahet, kui need piirid on juba ükskord kehtestatud. Hea näide on Saaremaa. Praeguseks on Saaremaal nakatumiskordaja langenud tublisti alla ühe, mis on madalam kui Harjumaal, kuid saar on endiselt sama lukus kui ennegi. Vastuseks meeleavaldusele jagati nüüd näpuotsaga vabadust juurde – kuni 25 inimest päevas võib eriolukorra juhi korralduse kohaselt saada Saaremaa külastamise eriloa, mille annab välja kohalik omavalitsus. Kusjuures luba on ühekordseks külastuseks, olgu siis saarele või mandrile.

Tore, et Saaremaa puhul on raudsest eesriidest jõutud nüüd viisarežiimini, kuid seegi on kaugelt rangem kui nõukogudeaegne piiritsooni erikord. Vaja oleks aga veelgi enam. «Saaremaa piiranguid tuleks leevendada vähemalt tööinimeste liikumise lubamiseks ja neile, kellel on saarel kinnisvara,» ütles teaduste akadeemia ja Postimehe nõukojas Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Pandeemia on näidanud, et piiride avamine on oluliselt raskem otsus kui nende sulgemine, olgu piirid siis riikide, maakondade või inimeste vahel. Mida rohkem on suletud piire, seda suurem on poliitiline võim. Koroonakriisist väljatulemiseks on vaja koostööd üle kõikide piiride, see aga eeldab, et oleks poliitilist tahet neid piire lõdvendada.

Valitsuse väljumisstrateegia ei anna piiride avamise kohta selgeid juhiseid, samuti nagu pole seal ka juhiseid, kuidas korraldada elu lähema aasta või kahe jooksul, kui viirus pole täiesti kadunud, aga vaktsiini veel ei ole. Ei saa jääda ootama viiruse kadumist, tuleb õppida liikuma üle piiride nii, et me viiruse levitamise mõttes üle piiri ei läheks – tuleb välja töötada viirusega koos elamise strateegia.

Seotud lood
27.04.2020 29.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto