Sisukord
Arvamus
Postimees
28.04.2020
Eesti Ukrainlased murravad põllumajandusse (14) Eesti lühiuudised Õppejõud tulevad hädas õpilastele appi (1) Ukrainlaste abile lootnud Soome põllumehed otsivad lahendust Eesti 200 kerkis jälle pildile Riik jagab šoki vastu sadu miljoneid Taasavatud haigla: arstile tuldi oodatust rohkem Majandus Comarketi müük nende konkurente ei üllata Majanduse lühiuudised Eestis on juba ligi 50 000 registreeritud töötut Laenuperioodi venimisel võivad pangad siiski intresse tõsta (3) Zoomi rivaal plaanib Põhjamaade suurimat aktsiaemissiooni Riik eelistab suurfirmadele laenu anda (3) Välismaa Ukrainlaste abile lootnud Soome põllumehed otsivad lahendust EL vaeb vaikselt turismi avamist Saksa ministeerium kujutas Kreekat Türgi lapsena Lõunanaabrid kinnitavad Kim Jong-uni head tervist Välismaa lühiuudised Koroona varjus: kas uus reset USA ja Venemaa suhetes? Britid ei torma piiranguid kaotama Arvamus Juhtkiri: üle piiri minemisest (6) Mihkel Mutt: suudelda läbi tsellofaani (16) Els Heinsalu: pidu sinus eneses (2) Mario Kadastik: karjaimmuunsus… või mitte? (38) Aimar Altosaar: apokalüptiline puudutus (4) Kultuur Tüütu salajane parasiit Saladused. Vaikimine. Valetamine. Mõrv Markus Robam otsib rahu müra sees Sport Heino Enden kutsuti vaat et haiglavoodist NSV Liidu koondisse Sander Raieste pani end küll NBA drafti kirja, ent eesmärk on tuleval hooajal Hispaanias ja Euroliigas mängida Spordi lühiuudised Tervis Edward Laane: riigid ja teadlased peavad olema ausad (12) Tervise lühiuudised Tartu Galerii ⟩ Südalinna esimesed välikohvikud täitusid kiiresti kohvitajatega Piret Bristol: iga tee võib viia ükskõik kuhu Anneli Kannus, Kaja Tarto ja Argo Annuk: Tartu linnavolikogu aurupungi impeerium Tartu laost jõuavad toidupakid enam kui tuhande kooliõpilase koju Tartu lühiuudised Vangide aukoodeks muudab uurimise keerukaks, kuid mitte võimatuks (4) Koer Riku bareljeef leidis vana koha uuenenud majal LOODUS ⟩ Naati võib süüa, aga suurt tolku sellest tervisele ei ole (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aimar Altosaar: apokalüptiline puudutus

2 min lugemist
Aimar Altosaar. FOTO: Eero Vabamägi

Meile harjumuspärane maailm on globaalne. Meie elukvaliteet ja elu sisu on seotud teiste maade ja rahvastega, lähemate ja kaugematega. Peale hüvede jagame nendega hädasid, nagu kliimakriis või pandeemia.

Bioloog Juhan Javoiš kirjutas 25. aprilli AKs, et seni on inimkond käitunud evolutsiooni seisukohalt eeskujulikult ning on oma liigi laotanud üle maakera. Selle hinnaks on elukeskkonna reostamine, mis meid ühel hetkel surnuks lämmatab, kui me midagi välja ei mõtle. Teine võimalus on, et loodus ise reageerib, saates meile järjest tapvamaid biorelvi, millest praegune on leebe hoiatus. Kolmas võimalus, et peatame evolutsiooni ning jääme nagu kõik teised liigid kõõluma taastoote piirile, meile ilmselt ka ei sobi.

Meid päästab vaid see, kui teeme midagi enneolematut, astume evolutsioonile vastu, kirjutab bioloog. See on koht, millest edasi peaksid mõtlemisjärje üle võtma sotsioloogid, psühholoogid, humanitaar- ja ühiskonnateadlased, et tuvastada, kas meie liik on selleks võimeline, ning kui jah, siis kuidas.

PÄEVA KOMM

Kui elu mõtteks jääb edasi loodusressursside soolestikust läbilaskmise maksimeerimine, pole järgmised kriisid mägede taga.

Kui laguneb praegune maailmakord ja algab kõigi sõda kõikidega, siis pole pääsu ühelgi rahval. Meid ei päästa ka hästivarustatud punker, sest üldises barbaarsuses leitakse meid üles – kui me ise nälga ja üksindusse ei sure.

Kui võtame hoiatusi tõsiselt, on inimkonnal kõik võimalused astuda maha hukatusse viivalt evolutsioonikonveierilt. Võime panna endale aumärgi rinda, et oleme superedukas liik, hävitame teisi, töötleme teaduse ja tehnika abil loodusressursse, et toota mugavust ja rahuldada kapriise. Kuid samavõrd võimsaks ei ole arenenud inimeste oskused ressursse rahumeelselt jagada ja teha probleemide lahendamisel koostööd. Praegusedki võimalused edendada teadust ja realiseerida selle saavutusi sõltuvad koostööst, ühiskondade hoidmisest ja riikide oskusest kokkuleppeid sõlmida. Selleni jõudmiseks on kulunud aastatuhandeid valusate tagasilöökide ja sõdade ajalugu.

Poolteist kuud on olnud järelemõtlemise aeg. Kui muutusi ei tule ning elu mõtteks jääb loodusressursside soolestikust läbilaskmise maksimeerimine, pole järgmised kriisid mägede taga. Tuleb õppida elu nautima nii, et ühe võit ei tähenda teiste kaotust. Empaatia ja altruism tagavad parema elukvaliteedi kui isekus ja materiaalse edu kultus.

Seotud lood
27.04.2020 29.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto