Facebooki faktikontroll on katki

  • Facebook näitab end ajakirjanduse toetajana, ent võtab sellelt tulud.
  • Mainekate teadlaste uuring kahtleb ettevõtte faktikontrolliprojektis.
  • Kriis paneb meediaväljaannetele surve Facebooki raha vastuvõtmiseks.
USA vabaühenduse Avaaz meeleavaldus, juhtimaks tähelepanu Facebooki jõuetusele libauudistega võitlemisel. FOTO: Rob Pinney

Kuigi Facebooki faktikontroll kõlab hea mõttena ja paljud mainekad ajakirjandusväljaanded üle maailma on projektiga liitunud, pärsib selle efektiivsust sotsiaalvõrgustiku ebasiiras suhtumine, kirjutavad Postimehe faktikontrollijad Herman Kelomees, Vikki Perijainen ja Elisabeth Niido.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sa oled olnud aastaid järjepidev Facebooki kasutaja, ent pole neile selle eest sentigi maksnud? See tähendab, et sa pole mitte klient, vaid toode. Sind saab müüa reklaamijatele, keda võib huvitada oma toote reklaamimine sinu vanuse, maailmavaate, hobi või mistahes muu Facebookile teatavaks tehtud omadusega inimesele.

Inimestele meeldib Facebookis aega veeta, sest sealt saab kõik kätte. Peale sõprade-tuttavate tegevuse jälgimise saab seal suhelda, mängida, meelt lahutada ja ka uudiseid lugeda. Facebooki edu sõltub ka sellest, et kõik, nii kvaliteetset kui ka vähem sisukat ajakirjandust tegevad väljaanded soovivad seal oma sisu jagada.

Ajakirjandus omakorda sõltub Facebookist, sest arvestatav osa lugejatest jõuab lugudeni sealtkaudu. Võiks justkui öelda, et aus kaup. Seda väidab ka Facebook ise, ent võrdselt kasulikuks saaks seda suhet pidada vaid siis, kui ignoreerida sisuliselt monopoolses seisundis Facebooki maksueelist ajakirjanduse ees. Nii on see enamikus maailma riikides.

28.04.2020 30.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto