Sisukord
Arvamus
Postimees
29.04.2020
Eesti Keskerakond rakendas koroonakriisi kampaaniavankri ette (30) VIDEO ⟩ Peaministril on etteheiteid terviseametile (45) Eesti lühiuudised Minister Arvo Alleri mõtet saata lapsed põllutöödele appi tabas kriitikatulv (52) Riik ja linn on krundianastaja ees jõuetud (10) Eriolukorra juhi korraldused Majandus Naftaturg otsib paaniliselt uusi mahuteid (4) Nordica tahab suvel taas õhku tõusta (4) Majanduse lühiuudised Täielikult veebi kolinud Lasering püsib veel elus Välismaa Venemaa plaanis väidetavalt Praha linnapea tapmist (9) Berliini loomaaed avas uuesti väravad Briti ajakirjanikku süüdistatakse videokõnede pealtkuulamises Välismaa lühiuudised Kaitsekulud tegid mullu hüppe Stoltenberg: teeme õppusi baaside sees ja teistmoodi Jäämandri fossiilkonn lahendas mandrite triivi küsimuse (2) Arvamus Juhtkiri: kaks protsenti ühiskonna tarbeks (7) Aivar Reinap: ebasportlik viga (1) Facebooki faktikontroll on katki (2) Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise eestvedajad: eludega ei mängita (2) Liis Klaar: halli pead austa (5) Erkki Bahovski: Soome ei kao Kultuur Jutupliiatsi postuumne bluus (3) ERM sillutab teed maalikunsti tuuridele Lugu sellest, kuidas pesunaisest sai miljonär Sport Robin Kool – maailmatipp, kes võistleb miljonite silmapaaride ees ka koroonaviiruse ajal (5) Spordi lühiuudised Tallinn Riik ja linn on krundianastaja ees jõuetud (10) Tartu Kiri: Otsime mäletajaid ja häid vihjeid memoriaali taastamiseks (1) Indrek Niibo: suletud riigipiiride võlts turvatunne (3) Liina Uudelt: suukorviga meeleavaldused (11) Eriolukord lõi õhu puhtamaks ka Emajõelinnas Tartu lühiuudised Volbriöö pidu jääb esimest korda ära Laulu sisse pandud Puhja tuuliku aeg sai otsa Rattaringlus püüab tunnipileti abil taksoga võistlusse asuda Estoveri juustuvabrik hakkab tööle piimaenergial Möödub 330 aastat lõunaeestikeelse kirikukäsiraamatu ilmumisest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kaks protsenti ühiskonna tarbeks

2 min lugemist
Laupäeval alguse saanud kaitseväe õppusel Kevadtorm osalejad teevad viimaseid ettevalmistusi, et juba õige pea aktiivse lahingtegevusega alustada. FOTO: Kaitseväe peastaap

Eesti on NATOs üks väheseid riike, kes kulutab kaitsele kaks protsenti oma SKTst. Praeguseks on isegi see lävend ületatud. Peale meie on vähemalt kahe protsendi peal veel mitu riiki, kuid vähesed on olnud üle selle taseme pikema aja jooksul.

Kaks protsenti võib tunduda triviaalne ja tarbetu mõõdik, mis aeg-ajalt riigis kirgi kütab ning mille puhul kaitseministeeriumile mõnikord näib, et teised tahavad sellest osa saada või vähemasti üritavad summat vähendada. Jah, on näiteid, kui poliitilised parteid on püüdnud seda naeruvääristada.

Ometigi on kaks protsenti olnud Eesti välis- ja kaitsepoliitikas edulugu, mida tuleb hoida. See on aidanud meil näidata oma pühendumist ja pääseda väheste väljavalitute klubisse, kus meie hääl on seetõttu märksa kuuldavam, kui riigina muidu oleks. Tõsi, NATO­ juhtimispüramiidis pole see meile seni kõrgeid kohti toonud, kuid stabiilne tugevus on väärt rohkem kui üksik kuldmünt.

Kuvandina on «kaks protsenti» tõeliselt lihtne ja geniaalselt lühike. Üks asi on rääkida teise ministriga, et ostame Lõuna-Koreast kümmekond Kõu liikursuurtükki, hoopis teine asi on öelda, et kulutame rohkem kui kaks protsenti SKTst. See, et teine riik panustab absoluutsummana ehk rohkemgi, ei tule enam arvesse. Protsent on saavutatud, kohustused liitlaste ees täidetud ning samuti näitab see meie pühendumust. Näitab ka väljapoole NATOt, ja sellist sõnumit ei tasu alahinnata.

Eesti SKT väheneb, väheneb kõigil riikidel Euroopas ning nähtavasti saavutavad veel mõnedki riigid seeläbi kaitsekulude taseme kaks protsenti SKTst või enamgi. Võimalik, et osa riike hakkab ka kärpima, kuid see pole mõistlik, eriti arvestades diskussioone ELi sõjaväe üle ja USA üha suuremat endasse tõmbumist.

Kaks protsenti on olnud Eesti välis- ja kaitsepoliitikas edulugu, mida tuleb hoida. See on aidanud meil näidata oma pühendumist ja pääseda väheste väljavalitute klubisse.

Kuna SKT kahanemise läbi kaitsekulude protsent tõenäoliselt kasvab, võib tekkida ikkagi kiusatus kärpida või surve seda teha. Praegust protsenti on tõesti võimalik hoida isegi kärpides, kuid ega protsent iseenesest loo mingeid võimeid, reaalne raha loob. Kui kaitseväele poleks saanud soetada välihaiglat, ei oleks see praegu Saaremaal kasutuses.

Siiski ei võrdu riigikaitse enam ammu sõjalise kaitsega. Eelmisel aasta oktoobris riigikaitse konverentsil kõnet pidades tõi Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid esile laiapindse riigikaitse rahastamise vastuolulisuse. President märkis, et Eesti ehitab kohe sõdimiseks sõjaväge, eraldades selleks viis protsenti riigieelarvest (kaks protsenti SKTst), kuid teiste asutuste riigikaitsetaotlused jäävad enamasti kinnitamata. «Eelarvet koostatakse Eestis selliselt, nagu jõuaks ülejäänud ühiskonnale kriis kohale alles järgmistel eelarveperioodidel.» Selle sõnumi paikapidavust on näidanud ka praegune koroonakriis, mille käigus selgus, et riigil puuduvad tsiviilsektori varud. Esimesed maskidki saadi just kaitseväe ladudest ja siin võiks õpikohaks olla varude riigiülene haldamine. Selmet varustust tuimalt laos hoida, tuleks seda pidevalt roteerida. Ühiskonna vastupanuvõime tagab ikkagi tervik, mitte üks valdkond.

Nii nagu sõdur lahinguväljal vajab teadmist, et kodused teda toetavad, vajab ka kaitsevaldkond teadmist, et ühiskond on nende seljataga. Ega riigikaitset tehta pea-, kaitseministri või kaitseväe juhataja jaoks, seda tehakse ikkagi ühiskonna tarbeks.

Seotud lood
28.04.2020 30.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto