Kaitsekulud tegid mullu hüppe

  • Militaarsektor sai mullu 230 eurot iga planeedil elava inimese kohta.
  • Venemaa on püsinud maailma kaitsekulutajate tippviisikus kogu kümnendi.
  • Saksamaa kaitsekulud tegid suurima hüppe, aga NATO eesmärgist jäävad nad maha.
  • Koroonaviirus muudab ilmselt julgeolekule mõtlejate prioriteete.
Saksamaa oli riik, kelle kaitsekulud mullu enim tõusid. Tänavu on nad ka oma Leetu Ruklasse paigutatud kaitseväelaste kaudu saanud tunda koroonaviiruse mõju.  FOTO: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Mullu tegid kaitsekulud üle maailma kümnendi suurima hüppe, selgub vastsest Stockholmi Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) ülevaatest.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kogu maailma SKTst läks kaitsekuludeks 2,2 protsenti ehk umbes 230 eurot iga inimese kohta. Kogusummana teeb see 1,7 triljonit eurot.

Piirkonniti ja riigiti jaotub kaitsekulude koormus üsna ebaühtlaselt. 62 protsenti kogu sõjandusvaldkonnale antud ressurssidest pärineb viie riigi – USA, Hiina, India, Venemaa ja Saudi Araabia – eelarvetest. Pisut üle kolmandiku kogu maailma kaitsekulutustest tegi suurim kulutaja USA, kes eraldas sellele valdkonnale 675 miljardit eurot.

28.04.2020 30.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto