N, 2.02.2023

Stoltenberg: teeme õppusi baaside sees ja teistmoodi

Evelyn Kaldoja
, välisuudistetoimetuse juhataja
Stoltenberg: teeme õppusi baaside sees ja teistmoodi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lennukikandja Charles de Gaulle Touloni sadamas. 
Lennukikandja Charles de Gaulle Touloni sadamas. Foto: Eric Gaillard/reuters/Scnapix

NATO on küll oma tegevust ja protseduure kohendanud, et vältida koroonaviiruse levikut, kuid põhitöö tehakse ikkagi ära, kinnitas alliansi peasekretär Jens Stoltenberg veebikohtumisel viie liitlasriigi ajakirjanikega.

«Covid-19 on oluline meile kõigile, kõigile liitlastele,» sõnas Stoltenberg sissejuhatuseks üritusele, mille põhiteema oligi, mida allianss viiruse tõttu ja vastu teeb.

Postimehe küsimusele, kuivõrd on õppused üldse võimalikud enne, kui koroonaviiruse vastu on leitud vaktsiin, vastas Stoltenberg: «NATO saab jätkata õppustega ja NATO üksused ka teevad õppusi, kuid me oleme osa õppusi kohandanud. Suures osas teeme õppusi baaside sees ja teistmoodi.»

«Jah, oleme võtnud tarvitusele ennetavad meetmed, nagu peamegi, et kaitsta inimesi ja minimeerida viiruse levikut, kuid me suudame jätkata missioonide ja operatsioonidega ning ka mõningase väljaõppega,» kinnitas ta.

Näiteks muutus ja tõmmati tuntavalt kokku nii USA korraldatud liitlasvägede appi toomise suurharjutus Defender kui ka praegu käiv Kevadtorm.

Veebruarist juunini kestma pidanud ja Lääne-Euroopa sadamatest Eestini välja jõudma pidanud Defenderi otsad tõmmati kiirkorras kokku märtsis. Tänavune Kevadtorm kestab vaid 8. maini ning selle piirkond piirdub varem planeeritud laia Kesk-Eesti ala asemel kaitseväe keskpolügooniga.

NATO peasekretär kordas oma viimastel nädalatel korduvalt kõlanud mõtet, et allianss aitab liitlaste tsiviilpoolt, kus vähegi saab, ning ise keskendub sellele, et haiguskriis ei muutuks julgeolekukriisiks.

«Ma vaatame, kuidas tagada, et saame käigus hoida oma missioonid ja operatsioonid Afganistanist Kosovoni, meie lahingugrupid Baltimaades, õhuturbe ning usutava heidutuse ja kaitse,» lausus ta.

«NATO pühendumus Baltimaadele on kaljukindel. Ja mitte ainult kaljukindel sõnades, vaid ka tegudes, sest me hoiame seal lahingugruppe ja jätkame õhuturvet,» kinnitas Stoltenberg eraldi üle vastuseks Leedu ­BNSi küsimusele. Muuseas oligi tal just tuua värskelt Leedust saadud näide möödunud nädalal venelaste pärast korraldatud tuvastuslendudest.

«Me jätkame tuvastuslende, jätkame õhuruumi kaitsmist liitlasriikide kohal ja säilitame oma mereväelaste kohaloleku ka Läänemerel,» lubas ta.

Me jätkame tuvastuslende, jätkame õhuruumi kaitsmist liitlasriikide kohal ja säilitame oma mereväelaste kohaloleku ka Läänemerel.

Just liitlaste mereväelastega seoses on kõige teravamalt ilmsiks tulnud, kuidas tervisekriis võib kahjustada valmisolekut julgeolekus nii olulise heidutuse osa puhul nagu lennukikandjad.

30. märtsil kirjutas USA lennukikandja USS Theodore Roosevelt komandör Brett Crozier Pentagonile kirja, kus palus laevapere kiiresti maale evakueerida ja alus desinfitseerida, sest laeval levis koroonaviirus. USA mereväeminister Thomas Modly reageeris sellele Crozieri vallandamisega.

Laevapere evakueeriti siiski sadamasse ja neilt hakati proove võtma. Selgus, et 4800 alusel teeninud inimesest 840 – Crozier nende seas – olid nakatunud. Üks madrus suri, mitu viidi haiglasse. Lõpuks vallandati Modly ja sel nädalal saabus teade, et Crozier saab koha tagasi.

Järgmisena avastati viiruspuhang Prantsusmaa ainsal lennukikandjal Charles de Gaulle. Möödunud nädala seisuga oli nakatunud ligi pool nende 2300 meeskonnaliikmest.

Probleeme on ka maaväes. Näiteks pääses viirus levima NATO Leetu Ruklasse paigutatud pataljonis. Julgeolekukaalutlustele viidates ei soovinud leedulased haigestunute arvu öelda. Mõned liitlassõdurid evakueeriti kodumaale.

«Me oleme ka suurendanud meedikute arvu Leedus,» kinnitas Stoltenberg ka nüüd. «Saksamaa, Horvaatia ja veel mõned liitlased on sinna saatnud lisameedikuid tagamaks, et saame missiooni ja lahingugrupi töös hoida.»

Eestist liitlaste nakkusjuhtumitest teateid pole. «Saan praeguse seisuga kinnitada, et meie andmetel ei ole Eestis paiknevatel liitlasriikide sõduritel koroonaviirusega nakatumist esinenud,» kinnitas kapten Aivo Vahemets kaitseväe pressijaoskonnast. «Eile (üleeile – toim) õhtuse seisuga on kaitseväes diagnoositud viis koroonaviirusega nakatunut.»

Täpselt sama arv ehk viis nakatumist oli kaitseväes ka kaks nädalat tagasi. Siis antud info järgi oli ühe haigestunu teenistuspaik Ämari ja neljal Tapa baas. Kõik läksid koju isolatsiooni.

Märksõnad
Tagasi üles