Hea käsitöölant teab, mida kala tahab

Estlanti puidust landiga püütud haugipurakas. FOTO: Estlant OÜ

Üks meeldiv viis hoiduda kõikvõimalikest nakkusallikatest on põgeneda kalavetele. Vähegi sobiva ilmaga ongi Eesti veekogud väikealuseid ja kalamehi täis. Kalastusviise ja püügivahendeid on mõistagi igasuguseid.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Maa Elu uuris, kuidas läheb Eesti käsitöölantide valmistajatel, täpsemalt kahel neist: Lääne-Saaremaal tegutseval osaühingul Estlant ja pealinna taustaga Aapua osaühingul.

Tegid iseendale väärt landid

Käsitöölantide tootmiseni jõudsid mõlema väikeettevõtte mehed samamoodi – olles ise kirglikud kalamehed, hakati enese tarbeks lante tegema. „Ühel vihmasel suvepäeval võtsin igavuse peletamiseks kätte puuklotsi, saagisin ja lihvisin selle landikujuliseks, lisasin landikeele ja läksin maja taha katsetama, kuidas nikerdis välja kukkus. Kuigi suuremat esteetilist välimust sellel polnud, oli paari viske järel haugipunn otsas. Peas hakkas tuluke põlema,” meenutas Estlanti juhatuse liige Meelis Juhkam. Nüüdseks on talle ja Alver Maidlele kuuluv väikefirma kuue tegutsemisaasta jooksul valmistanud üle 50 000 käsitöölandi.

Sven Laanet Aapua OÜst jõudis käsitöölantideni pärast pikaajalist poelantidega katsetamist – tulemusteta. „Hankisin forellipüügiks esimesed käsitöölandid ja varsti oli esimene kala käes. Kuna käsitöölandid on masstoodangust märksa kallimad, aga neidki kadus püügil omajagu, hakkasin ise enam kui kümme aastat tagasi lante tegema.”

29.04.2020 02.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto