Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
30.04.2020
Eesti Pikemad ravijärjekorrad? Eks see sinnapoole liigub (1) President saatis kobarseaduse riigikokku tagasi Saaremaa hakkab mainet lappima (3) Eesti lühiuudised Ülemiste keskuse juht: Surm on traagiline, aga mitte ühiskondlikult (8) Farmijuhatajale sadas sülle 17-kordne õnn Majandus Majanduse lühiuudised Euroopa Keskpank hoiab eluasemelaenude intressimäärad vaos (4) Lennupiletite hinnad võivad nii tõusta kui ka langeda Välismaa Eesti eesistumine ÜRO julgeolekunõukogus algab koroonakriisi tähe all Putin paneb säästudeta venelaste närvid proovile Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: aeg strateegiliseks muutuseks (131) Olesja Lagašina: Kodumaa kutsub, hurraa! (29) Urmas Reinsalu: Eesti suur vastutus Martin Mölder: kõikidest erakondade reitingutest korraga (2) Martin Oja: ametnike laiutamine hävitab usaldusväärsuse (12) Tarmo Pikner: pahupidi rohepööre (5) Peeter Volkonski: Armas Maarja! Lugesin Su artiklit (7) Lugejakiri: lihtsureliku tudengi mõtteid (1) Kultuur Kultuuriakadeemia on äge, aga peidus (1) Kõige armastusväärsem tegelaskuju Igav film huvitaval teemal Sport Jalgpalliklubi kui sadu miljoneid eurosid nõudev PR-relv Kalev/Cramo pahapoiss: Eestis oli raske Spordi lühiuudised Reis Elu nagu (katastroofi)filmis Reisi lühiuudised Maa Elu Kriis ja kevad tõstavad maamaju huviorbiiti Põllumehed kardavad põuast suve Veisemüük on stopi peal Metsa istutamisele tuleb mõelda juba raiudes Suurinvestorid kompavad biometaani tootmise võimalusi (2) Hea käsitöölant teab, mida kala tahab Agentuur hindab eelmise aasta raiemahtu varasemast väiksemaks (2) Õige toiduvalik annab tugevad luud Ilmajutt: kuidas öökülma eemal hoida Nõuandeid uue peenra rajamiseks Eesti perekond toob Kreekast ehedat talukaupa Tartu Andrus Punt: et võim ei jääks vaid sümboolseks Heljo Pikhof: mida Juku ei õpi ehk Alusharidus priiks Kaja Tarto: veel volikogu kaugistungi probleemidest Ainult oma hoovis võib kitsamas ringis mõistlikult koguneda (7) Kohus jättis võimaluse Tartu Lidli ehitust alustada (7) Tartu lühiuudised Kuradisild sai paari kuuga tagasi esialgse väljanägemise Võrtsjärve kasvav angerjavaru kalurite saagis ei kajastu Valitsuse uus korraldus võib anda võimaluse välijõusaalide avamiseks Tartus Homme algab virtuaalne maastikumaraton Uus kord paneb nuputama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Agentuur hindab eelmise aasta raiemahtu varasemast väiksemaks

2 min lugemist
Raiemaht langes mullu hinnanguliselt 1,44 mln tm võrra. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Kuigi keskkonnakaitsjad väidavad, et raied muutuvad Eestis üha intensiivsemaks, siis kuiv statistika seda ei kinnita – 2019. aastal raiuti meil ligi poolteist miljonit tihumeetrit metsa vähem kui 2018. aastal.

Keskkonnaagentuuri eksperdihinnangu ehk lagealade satelliidipiltide raieteatistega võrdlemise andmetel raiuti eelmisel aastal 11,3 mln tm metsa. Majandusmetsade tagavara juurdekasv oli mullu 14,15 mln tm.

Eelmisel aastal tehtud statistiline metsainventuur (SMI) käsitleb peaasjalikult 2018. aasta metsaressurssi. Kuna välitöid tehakse maist novembrini, jääb palju sel ajal metsades tehtut inventeerimisest välja ja ülevaade poleks niikuinii täpne. Sestap pole praegu teada, milline on eri raieliikide osakaal ja kui suur pindala metsamaad läks 2019. aastal uuendus- ehk lageraie alla. Hiljuti esitletud SMI käsitleb valdavalt 2018. aasta andmeid, mille järgi tehti lageraiet 1,6% kogu metsamaa pindalast (86 500 ha) ja raiuti kokku 12,7 mln tm puitu.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims ütles SMId tutvustaval veebikonverentsil, et metsaressursile hinnangu andmisel võrreldakse satelliidipilte metsateatiste andmetega. Nõnda saadakse teada, kas üks või teine uuendusraiet võimaldav teatis on realiseeritud või mitte.

Mõlemad senised metsanduse arengukavad (MAK kuni aastani 2010 – soovituslik raiemaht 12,6 mln tm ja MAK aastani 2020 – 12–15 mln tm) on lubanud raiuda rohkem, kui seda on tegelikult tehtud. Viimase kümnendi suurim raiemaht oligi 2018. aastal, küündides SMI andmetel 12,7 miljoni tihumeetrini.

Tagantjärele analüüsides põhjustasid selle peamiselt puidu soodne hind ja metsatööks sobivad ilmad. Just nende kriteeriumide ebasoodsuse tõttu raiutakse meil valdavalt ikkagi vähem metsa – viimase kümne aasta keskmine raiemaht Eestis on 10,7 mln tm. Samas, kui ehk paberipuu kõrvale jätta, on nõudlus just ­koduturul kõikide sortimentide osas suurem kui pakkumine. Puiduvarumist takistavad pigem turuolukord ja ilmastik, mitte õigusaktidest tulenevad piirangud.

„Kuigi viimane metsanduse arengukava nägi võimaliku aastase raiemahuna ette 12–15 mln tm, siis kümnendi keskmisena pole me selleni jõudnud. Vaid kahel aastal on raiutud rohkem kui 12 mln tm,” märgib Sims.

SMI näitab ka, et kogu metsamaa tagavarast 55,1% moodustavad okaspuuenamusega metsad, majandusmetsadest moodustavad okaspuumetsad 48,1%. Metsade vanuselist koosseisu ja juurdekasvu arvestades kinnitavad SMI andmed, et majandusmetsadest saab 37% lähema paari­kümne aasta jooksul lageraietega majandada.

Hinnang: raiemaht langes mullu 1,44 mln tm võrra

• Eestis on metsamaad 2 332 600 hektarit (2018. aastal oli 2 330 800 ha) ehk 51,4% kogu maismaa pindalast (koos veekogudega).

• Metsaga metsamaa pindala oli 2019. aastal 2,14 miljonit hektarit.

• Majandusmetsade pindla on umbes 2 mln ha.

• Kaitse alla kuulub 25,4% metsamaast, ligi 39% kaitsealustest puistutest on üle 60 aasta vanad.

• Eesti metsades leidub kõige rohkem männikuid (31,1%), kaasikuid (29,3%) ja kuusikuid (18,9%).

• 2019. aasta raiemaht on SMI alusel (satelliidipiltidelt leitud lagedate alade võrdlus lageraieteatistega) hinnanguliselt 11,3 miljonit tihumeetrit. 2018. aasta raiemaht oli 12,74 mln tm, 2017. aastal 12,51 mln tm.

• Kogu metsamaa tagavara aastane juurdekasv oli 2019. aastal 16,5 mln tm, majandusmetsade aastane juurdekasv 14,15 mln tm.

Allikas: Keskkonnaagentuur

Seotud lood
29.04.2020 02.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto