Ilmajutt: kuidas öökülma eemal hoida

Öökülma mõjutavaid tegureid on palju: pinnase niiskus, lõimis, veekogude lähedus jne.  FOTO: Urmas Luik

Eelmises ilmajutus rääkisime öökülmast üldiselt. Seekord tutvustan võimalusi ja ideid, kuidas öökülma saab eemal hoida, tõrjuda või kahjustavat toimet vähendada.

Öökülma mõjutavaid tegureid on palju: pinnase niiskus, lõimis (mulla, setete mehaaniline koostis), veekogude lähedus jne. Kuid radiatsioonilise öökülma määrav tegur on pilvisus – kui ilm on pilves (eeskätt madalad ja tihedad pilved), siis pilvekiht kaitseb maapinnalähedast õhku jahtumise eest.

Palju on räägitud öökülma tõrjest. Selle võib jagada väikese- ja suuremastaabiliseks. Väike mastaap hõlmab potipõllundust, verandasid, väikeseid põllulappe jms. Siis aitab öökülma tõrjuda uduvaniku tekitamine – kui suhteline niiskus on üle 80%, tuleks õhku lisada tihenemis­pihusid ehk kondenseerumistuumakesi, nagu soolakübemed jms hüdrofiilsed (veeauru ligitõmbavad) osakesed, et udu tekiks. See pidurdaks vabaneva varjatud ehk kondenssoojuse abiga õhutemperatuuri langust. Veel võib väikesemastaabilises kaitses kasutada suitsukatte tekitamist, see koos uduvanikuga on mõeldav tuulevaikse ilmaga. Samuti taimede veega piserdamist päikeseloojangu paiku, taimede sissetõstmist, ventilaatori või fööni töölepanekut (tuttavad on eelistanud fööni).

Suuremastaabilise tõrjega on keerulisem, kuid üritatud on tõsta piirkonna turbulentsust (väheefektiivne) või paigutada põlluservale (pindala mitte üle ühe hektari) infrapunakiirgurid (-lambid). Viimast on peetud üsna tõhusaks, kusjuures infrapunalambid peavad olema võimsad ja suure hajuvusega, et pinda katta. Sel juhul neelavad pinnas ja taimed kiirguse ja öökülmast saab lahti. On püütud tekitada ka suitsukatet ja uduvanikut, aga sel juhul peab ilm tuulevaikne ja pinnamood vastav olema.

Viimased päevad on püsinud kõleda ilma ja isegi lumeohuga. Siiski suurt pakast ega võimsaid lumesadusid olnud pole. Nädala alguses tõstis põud pead, sest tuleoht jõudis kõikjal IV klassini, mis on suur tuleoht (451–2400 ühikut). Õnneks teisipäevane sadu tõi leevendust.

Tänane ehk 30. aprill paistab silma kõleduse ja suure öökülmaohu poolest. Edaspidi läheb pisut leebemaks: öökülmaoht väheneb või isegi kaob, sest ilm läheb niiskemaks ja pilvisemaks, sooja võib loota isegi üle 10 kraadi. Aprilli alguse äikesepuhang pani küll suveootustele korraliku põntsu (ühes ilmajutus oli juttu müstilisest seosest aprilli ja suve äikeselisuse vahel), aga kui mai algusesse ei satu soojalainet, on veel lootust suve osas. Kahjuks on pikaajalised prognoosid suve osas üha nirumaks läinud, vaid juuni püsib prognoosides keskmisest märksa soojemana. Võib-olla see lootus tähendabki, et ainult üks kuu meenutab suve?

Lohutuseks võib öelda, et parem ongi, kui praegu on suured külmad ja lumed ära – niikuinii ei saa koronaatori (pärgviirus ehk COVID-19) tõttu ühiseid koosviibimisi looduses või aias teha. ­Lisaks jääb ehk natuke soojavaru ka suveks, sest talvel ju kulutati suur osa sellest ära!?

Seotud lood
29.04.2020 02.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto