Sisukord
AK
Tänane leht
02.05.2020
Eesti Palgatabelit juhivad kohtunikud (4) Eesti lühiuudised Sarimõrvari stiilinäide: Juri Ustimenko sai tapmisjuhised vangla kanalisatsiooni kaudu (8) Ministeerium tahab skandaalsest koolimajast vabaneda Palgatabelit juhivad kohtunikud Majandus Koroonaviirus nurjas maailma ägedaima aktsionäride koosoleku Investor Mari: esmapilgul hiilgavana näiv kasv jääb veidi nadiks Välismaa Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE ⟩ Itaaliat kummitab hirm raisata kaks juba ohverdatud kuud Diktaatori õde on Kimide dünastia tagavaraplaan (4) Püssimehed tungisid Michigani parlamendihoonesse Arvamus Juhtkiri: vaja on täpset kärpimist (15) Janno Zõbin: keskmängu peataolek (13) Nädala nägu ⟩ Kompromissituse kunstnik (2) Anonüümne põetaja (4) Saaremaa streigijuht (4) Põhja-Korea kaanetüdruk Urmas Nemvalts: päeva karikatuur Sport Jaak Salumets: treener peab olema ka hea pedagoog ja psühholoog, oskama lapsi õigesti suunata Jaanus Kriiski kolumn: doping Eesti sporditelevisioonis! (3) Merendus Paadimüük liigub kriisiolukorras tõusulainel Merenduse lühiuudised AK Garri Raagmaa: pärast koroonakriisi ei saa regionaalpoliitikast enam mööda vaadata (11) Hannes Palang: potipõllunduse ja kaugtöö õppus Tiiu Kuurme: hariduse taandamine (7) Iljitši meenutades (9) Astronoom: universum tunneb viirusi kauem kui inimest (13) EKI keelekool: üks väega sõna (3) Marju Lauristin: kriisiaeg testib haridusuuendust (4) Kunst sinu ümber. Bita Razavi – kunstnik mitme koduga Vikerkaar loeb. Elu võimalikkusest kosmoses Kas 21. sajandil Venemaa tükeldumine jätkub? (32) Neli uurijat on ikka parem kui kaks Mungad, baleriinid, terroristid ja teised impeeriumi hauakaevajad Lugu lämmatavast emaarmastusest Kas on vaja jätkata suhet, mida poleks alustamagi pidanud? NÄDALA PLAAT: Pimeduse kroonimine kuningaks Aja auk. Külmus, julmus, glamuur Juurikas. Kõik, mis kunagi oli (2) Arter Saaremaa vallavanem Madis Kallas: Nii kui kriis rahunes, asuti taas mind ründama (55) Telekomide juhid silmitsi ennenägematu katsumusega (2) Poolakad Eesti põllumajandust päästmas (15) Karantiiniunelmad (2) Vanausuliste puhtusekombestik meenutab tänapäevast viirusetõrjet (4) Tehke järele: üle saja kilomeetri jalgsi noolsirgelt läbi Eesti (3) Karbike tuunikalakonservi teeb köögis imet Rikastame pärismaailma. Mis imet saab näha liitreaalsuse äppidega? Subaru leidis värvid. Sõiduproov uuendatud Subaru XVga Piilu kulisside taha: kuidas valmis virtuaalne Tallinn Fashion Week? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hannes Palang: potipõllunduse ja kaugtöö õppus

4 min lugemist
  • Maalt kiputakse linna ja linnast omakorda maale
  • Side maaga on muutunud
  • Praegune kriis on seni veel vaid õppus
Hannes Palang FOTO: Piret Räni

Kaido Kama kirjutas paar numbrit tagasi (AK 4.04.2020) sellest, kuidas püsivad oskused ise hakkama saada aitavad meil hoida nii vajalikku maastikku (maastik = inimeste tegevuspraktikate tulemus) kui laiemalt ellu jääda, ja leiab, et maal on see pigem võimalik. Garri Raagmaa siinsamas kõrval annab hea ettekäände pealkirjastada oma lugu kui mustmiljon põhjust kolida maale tagasi. Mõlemal on omamoodi õigus. Oleme ikka tahtnud maalt ära, linna hobusevargaks, ennast teostama, ja siis, kui mingi elujärg käes, uuesti linnast ära sinna, kus elu puhtam ja aega vabamalt käes.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Võtame needsamad Garri kirutud valglinnadki. Kui need tekkisid, kogunes sinna ­kahte sorti rahvast: ühed, kes tulid linna­kära eest maale peitu, ja teised, kes tulid maalt linna parema järje peale. Kaks suhteliselt vastandlike huvidega seltskonda. Mis on nüüd, pea 15 aastat hiljem, teisiti? Haljastus on nii palju kosunud, et naabrimees enam magamistoa aknast sisse piiluma ei näe. Kunagi kole suure ja kõledana tundunud 500-le ehitatud koolimajja on tuubitud 800 last ja käib usin juurdeehituse tegemine, sest valglinn ikka laieneb ja lapsi tehakse usinasti juurde. Sotsiaalmeedias toimuv näitab, et tegelikult on inimestel elu hea: põhiteemad on, kelle koer jälle aiast välja murdis ja miks kellegi laps valel ajal vales kohas üle tee läks. Aeg-ajalt pakub keegi ­midagi, mis tal koduses ­majapidamises üle jäi: hunnik liiva, ­jalgratas, millest lapsed välja on kasvanud, moest läinud diivan… Kogu­kond toimib – küll natuke teisiti kui pärismaal, aga siiski. Ja aeg-ajalt kurdab keegi, et miks pagan see allesjäänud talu­mees kevaditi sõnnikut ­põllule veab – hais, sinder, kipub lämmatama. Nii on see ka sel koroonakevadel (või koronotoobis, nagu kunstiteadlane Virve Sarapik seda Facebookis nimetas).

Mõned asjad on ­väga pika vinnaga. See, mis praegu meie igapäevaelus toimub, on paljuski 1940ndatel alanud protsesside tulemus. Teine ilmasõda, küüditamised, kollektiviseerimine ajasid väga paljud inimesed oma kodust ära. Maad jäid sööti, neile kasvas mets, mis praeguseks nii umbes 70 aastat vana (mis sellega tehakse, võib igaüks ise pakkuda). Linnarahvastiku osatähtsus kasvas hüppeliselt. Kadusid maavanaemad ja maa­vanaisad ja tänapäeva kooli­lapsed ei lähe vanaema ­juurde (kui ikka lähevad, sest suhtlemist on üksjagu vähemaks jäänud) mitte enam Mustlasse, vaid Mustamäele. Kui nüüd see laps tahaks tagasi maale, siis ellu­jäämistegevusi tuleb ­talle õpetada. Naersime kunagi, et häh, Rootsis õpetatakse ülikoolis vikatiga niitmist, nüüd teeme seda ka ise. Põllutööline pole enam liht-, vaid oskustööline.

30.04.2020 04.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto