Sisukord
AK
Tänane leht
02.05.2020
Eesti Palgatabelit juhivad kohtunikud (4) Eesti lühiuudised Sarimõrvari stiilinäide: Juri Ustimenko sai tapmisjuhised vangla kanalisatsiooni kaudu (8) Ministeerium tahab skandaalsest koolimajast vabaneda Palgatabelit juhivad kohtunikud Majandus Koroonaviirus nurjas maailma ägedaima aktsionäride koosoleku Investor Mari: esmapilgul hiilgavana näiv kasv jääb veidi nadiks Välismaa Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE ⟩ Itaaliat kummitab hirm raisata kaks juba ohverdatud kuud Diktaatori õde on Kimide dünastia tagavaraplaan (4) Püssimehed tungisid Michigani parlamendihoonesse Arvamus Juhtkiri: vaja on täpset kärpimist (15) Janno Zõbin: keskmängu peataolek (13) Nädala nägu ⟩ Kompromissituse kunstnik (2) Anonüümne põetaja (4) Saaremaa streigijuht (4) Põhja-Korea kaanetüdruk Urmas Nemvalts: päeva karikatuur Sport Jaak Salumets: treener peab olema ka hea pedagoog ja psühholoog, oskama lapsi õigesti suunata Jaanus Kriiski kolumn: doping Eesti sporditelevisioonis! (3) Merendus Paadimüük liigub kriisiolukorras tõusulainel Merenduse lühiuudised AK Garri Raagmaa: pärast koroonakriisi ei saa regionaalpoliitikast enam mööda vaadata (11) Hannes Palang: potipõllunduse ja kaugtöö õppus Tiiu Kuurme: hariduse taandamine (7) Iljitši meenutades (9) Astronoom: universum tunneb viirusi kauem kui inimest (13) EKI keelekool: üks väega sõna (3) Marju Lauristin: kriisiaeg testib haridusuuendust (4) Kunst sinu ümber. Bita Razavi – kunstnik mitme koduga Vikerkaar loeb. Elu võimalikkusest kosmoses Kas 21. sajandil Venemaa tükeldumine jätkub? (32) Neli uurijat on ikka parem kui kaks Mungad, baleriinid, terroristid ja teised impeeriumi hauakaevajad Lugu lämmatavast emaarmastusest Kas on vaja jätkata suhet, mida poleks alustamagi pidanud? NÄDALA PLAAT: Pimeduse kroonimine kuningaks Aja auk. Külmus, julmus, glamuur Juurikas. Kõik, mis kunagi oli (2) Arter Saaremaa vallavanem Madis Kallas: Nii kui kriis rahunes, asuti taas mind ründama (55) Telekomide juhid silmitsi ennenägematu katsumusega (2) Poolakad Eesti põllumajandust päästmas (15) Karantiiniunelmad (2) Vanausuliste puhtusekombestik meenutab tänapäevast viirusetõrjet (4) Tehke järele: üle saja kilomeetri jalgsi noolsirgelt läbi Eesti (3) Karbike tuunikalakonservi teeb köögis imet Rikastame pärismaailma. Mis imet saab näha liitreaalsuse äppidega? Subaru leidis värvid. Sõiduproov uuendatud Subaru XVga Piilu kulisside taha: kuidas valmis virtuaalne Tallinn Fashion Week? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kas 21. sajandil Venemaa tükeldumine jätkub?

5 min lugemist
Politoloog Rein Taagepera. FOTO: Sille Annuk

On au tutvustada maailmatasemel ühiskonnateadlase Rein Taagepera essee­kogu «Julgus olla nõrk» (2019). Kuigi paljud selles sisalduvad tekstid on valminud aastakümnete eest, on need siiski loetavad üle aegade. Teose peateemad on lähi­ajalugu ja ühiskond. Ta kirjutab demokraatiast, maailmariikidest, eestluse ajaloost ja eesti keele kujunemisest.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Autor nimetab eestlasi ja lätlasi pisimateks mandrirahvasteks, kel on omaette keelele rajatud kõrgkultuur. Eesti kirjakeele tekkimise eest tuleb tänada jesuiite, sest protestantlikud pastorid hävitasid talurahva esimesi trükiseid. Alles vastureformatsioonis sai usulevitamise peamiseks vahendiks matsidele kirjakeele kujundamine (lk 63j).

Kui muistse vabadusvõitluse ajal sakslased «päästsid» eestlased slaavistumast, siis Peeter I «päästis» eestlased saksastumisest. Selline võimude vaheldumine Eesti ajaloos aitas säilida talurahva keelel. Kultuuriga läänest (rüütlid, mõisnikud) ja võimuga idast (tsaarid) polnud kummalgi võimalik endasse lõplikult sulandada talurahvast ja eesti keelt.

Autor võrdleb mongolite, hiinlaste, araablaste, inglaste, prantslaste ja venelaste maa­ilmariikide maa-ala muutusi. Erinevalt Arnold Toynbeest ei kirjelda ta nende riikide ajalugu ja kultuuri, vaid võrdleb seniste suurriikide kestvust ja lagunemist. Taagepera kujundab ajaloo suurimate maailmariikide algusest kuni lõpuni võrdlevad ajalised joonised (lk 245j) ja maa-ala suuruste joonised (lk 258j). Neist andmetest tuletab omakorda valemid riikide kasvuaja ja püsimisaja pikkuse kohta. Saadud mudelit kasutab ta Venemaal toimuvate muutuste hindamisel. Tuhandete aastate taustal tehtud võrdlusest järeldub ka kõige suurema maailmariigi juhuslikkus või sattumus.

Venemaa sündmusrohkest minevikuheietusest olulisem on tulevik ja meile muidugi ülioluline Venemaa Föderatsiooni tulevik. Venemaal toimuva mõõtmiseks on selles kogumikus kaks harivat artiklit: «Suurriikide kasv ja kadu» (1997) ja «Kas peaks Venemaa tükelduma» (2001). Viimases pealkirjas pole viide tükeldamisele, vaid sellele, kuidas Venemaa ise tükeldub. Venemaa võimalike tulevikusuundade märksõnad on tükeldumine ja koondumine. Taagepera nimetab võimalike arengutena: hiiliv lagunemine, avalik tükeldumine või ajutine keskvõimu tugevdamine.

30.04.2020 04.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto