Sisukord
AK
Postimees
02.05.2020
Eesti Palgatabelit juhivad kohtunikud (4) Eesti lühiuudised Sarimõrvari stiilinäide: Juri Ustimenko sai tapmisjuhised vangla kanalisatsiooni kaudu (8) Ministeerium tahab skandaalsest koolimajast vabaneda Palgatabelit juhivad kohtunikud Majandus Koroonaviirus nurjas maailma ägedaima aktsionäride koosoleku Investor Mari: esmapilgul hiilgavana näiv kasv jääb veidi nadiks Välismaa Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE ⟩ Itaaliat kummitab hirm raisata kaks juba ohverdatud kuud Diktaatori õde on Kimide dünastia tagavaraplaan (4) Püssimehed tungisid Michigani parlamendihoonesse Arvamus Juhtkiri: vaja on täpset kärpimist (15) Janno Zõbin: keskmängu peataolek (13) Nädala nägu ⟩ Kompromissituse kunstnik (2) Anonüümne põetaja (4) Saaremaa streigijuht (4) Põhja-Korea kaanetüdruk Urmas Nemvalts: päeva karikatuur Sport Jaak Salumets: treener peab olema ka hea pedagoog ja psühholoog, oskama lapsi õigesti suunata Jaanus Kriiski kolumn: doping Eesti sporditelevisioonis! (3) Merendus Paadimüük liigub kriisiolukorras tõusulainel Merenduse lühiuudised AK Garri Raagmaa: pärast koroonakriisi ei saa regionaalpoliitikast enam mööda vaadata (11) Hannes Palang: potipõllunduse ja kaugtöö õppus Tiiu Kuurme: hariduse taandamine (7) Iljitši meenutades (9) Astronoom: universum tunneb viirusi kauem kui inimest (13) EKI keelekool: üks väega sõna (3) Marju Lauristin: kriisiaeg testib haridusuuendust (4) Kunst sinu ümber. Bita Razavi – kunstnik mitme koduga Vikerkaar loeb. Elu võimalikkusest kosmoses Kas 21. sajandil Venemaa tükeldumine jätkub? (32) Neli uurijat on ikka parem kui kaks Mungad, baleriinid, terroristid ja teised impeeriumi hauakaevajad Lugu lämmatavast emaarmastusest Kas on vaja jätkata suhet, mida poleks alustamagi pidanud? NÄDALA PLAAT: Pimeduse kroonimine kuningaks Aja auk. Külmus, julmus, glamuur Juurikas. Kõik, mis kunagi oli (2) Arter Saaremaa vallavanem Madis Kallas: Nii kui kriis rahunes, asuti taas mind ründama (55) Telekomide juhid silmitsi ennenägematu katsumusega (2) Poolakad Eesti põllumajandust päästmas (15) Karantiiniunelmad (2) Vanausuliste puhtusekombestik meenutab tänapäevast viirusetõrjet (4) Tehke järele: üle saja kilomeetri jalgsi noolsirgelt läbi Eesti (3) Karbike tuunikalakonservi teeb köögis imet Rikastame pärismaailma. Mis imet saab näha liitreaalsuse äppidega? Subaru leidis värvid. Sõiduproov uuendatud Subaru XVga Piilu kulisside taha: kuidas valmis virtuaalne Tallinn Fashion Week? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marju Lauristin: kriisiaeg testib haridusuuendust

5 min lugemist
Marju Lauristin. FOTO: Eero Vabamägi

Vastsed kogemused karantiiniaegse hariduse kolimisega virtuaalruumi on praktiliselt tõestanud, et õppijakeskne individuaalsete õpiradadega haridusruum ei ole visionääride utoopia, arutleb Marju Lauristin.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Koroonakriis on nagu lakmustest, mis näitab Eesti ühiskonna võimekust ootamatute väljakutsetega toime tulla. Mõne valdkonna puhul leiame, et kriis ongi vajalik puhastus, mõne ellujäämise pärast hoiame hinge kinni, mõne puhul oleme rahul, et oleme enam-vähem toime tulnud, mõni uuendus aga saab kriisi mõjul tuule tiibadesse.

Olles olnud uue haridusstrateegia lähtekohaks mõeldud visiooni «Eesti haridus 2035» ühe ekspertrühma juht, olen suure huviga jälginud, kuivõrd pidasid koroonaviiruse poolt peale sunnitud massilise koduõppe olukorras vastu uue haridusstrateegia põhimõtted, mille ümber on käinud üsna tulised vaidlused viimased kaks aastat.

Meenutame, et mais 2018 kutsus haridus- ja teadusministeerium (HTM) tööle kolm visioonirühma, mille aastase töö tulemusel valminud Eesti hariduse tulevikuvisiooni «Tark ja tegus Eesti» esitleti avalikkusele mullu juunis. Visioon keskendus kolmele põhiprobleemide ringile: haridusega seotud väärtustele, hariduse panusele isiksuse arengusse ja ühiskondlikku heaollu ning hariduse ja majandusarengu seostele. Haridusuuenduse põhisihiks seati otsustav üleminek õppijakesksele haridusmudelile. See muudab kardinaalselt õppija ja õpetaja suhteid, andes õpetajale rolli, mis on võrreldav treeneri omaga: märgata ja arvestada iga õppija eripära. Samuti toob see käsitlus hariduse kooliseinte vahelt välja, lubades õppekava täita ka osaledes huviringides ja treeningutes, käies matkadel või kaasa lüües kodanikuühendustes. Õppijakeskne haridus algab kõigis lastes peituva õpihuvi ja uudishimu äratamisest ning peaks looma tugeva aluse ja motivatsiooni elukestvale õppele.

30.04.2020 04.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto