- Sõna «väga» tähendus pole esmapilgul hoomatav
- Sõna aluseks on soome-ugri tüvi «vägi»
- Algne tähenduskiht on säilinud taimenimedes
/nginx/o/2020/04/30/13079194t1h3b3a.jpg)
Küllap on iga eestlane kirjeldanud midagi või kedagi sõnadega väga hea (või paha), väga väike (või suur), väga ilus, väga rumal, väga maitsev, väga külm vms. Sageli iseloomustame nõnda olukorda, seisundit või määratleme muud, öeldes: väga hästi (või halvasti), väga tihti (või harva), väga viisakalt, väga kaua jm. Samal viisil on ka tegevuse intensiivsust rõhutatud, nagu näiteks peab väga kiirustama, väga tahtma, kahetses väga, tänan väga. Laiend väga märgib neis sõnapaarides osutatava suurt määra. Üldtarvitatava sõna väga algne sisu pole aga esmapilgul hoomatav, kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Vilja Oja.