Sisukord
AK
Postimees
02.05.2020
Eesti Palgatabelit juhivad kohtunikud (4) Eesti lühiuudised Sarimõrvari stiilinäide: Juri Ustimenko sai tapmisjuhised vangla kanalisatsiooni kaudu (8) Ministeerium tahab skandaalsest koolimajast vabaneda Palgatabelit juhivad kohtunikud Majandus Koroonaviirus nurjas maailma ägedaima aktsionäride koosoleku Investor Mari: esmapilgul hiilgavana näiv kasv jääb veidi nadiks Välismaa Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE ⟩ Itaaliat kummitab hirm raisata kaks juba ohverdatud kuud Diktaatori õde on Kimide dünastia tagavaraplaan (4) Püssimehed tungisid Michigani parlamendihoonesse Arvamus Juhtkiri: vaja on täpset kärpimist (15) Janno Zõbin: keskmängu peataolek (13) Nädala nägu ⟩ Kompromissituse kunstnik (2) Anonüümne põetaja (4) Saaremaa streigijuht (4) Põhja-Korea kaanetüdruk Urmas Nemvalts: päeva karikatuur Sport Jaak Salumets: treener peab olema ka hea pedagoog ja psühholoog, oskama lapsi õigesti suunata Jaanus Kriiski kolumn: doping Eesti sporditelevisioonis! (3) Merendus Paadimüük liigub kriisiolukorras tõusulainel Merenduse lühiuudised AK Garri Raagmaa: pärast koroonakriisi ei saa regionaalpoliitikast enam mööda vaadata (11) Hannes Palang: potipõllunduse ja kaugtöö õppus Tiiu Kuurme: hariduse taandamine (7) Iljitši meenutades (9) Astronoom: universum tunneb viirusi kauem kui inimest (13) EKI keelekool: üks väega sõna (3) Marju Lauristin: kriisiaeg testib haridusuuendust (4) Kunst sinu ümber. Bita Razavi – kunstnik mitme koduga Vikerkaar loeb. Elu võimalikkusest kosmoses Kas 21. sajandil Venemaa tükeldumine jätkub? (32) Neli uurijat on ikka parem kui kaks Mungad, baleriinid, terroristid ja teised impeeriumi hauakaevajad Lugu lämmatavast emaarmastusest Kas on vaja jätkata suhet, mida poleks alustamagi pidanud? NÄDALA PLAAT: Pimeduse kroonimine kuningaks Aja auk. Külmus, julmus, glamuur Juurikas. Kõik, mis kunagi oli (2) Arter Saaremaa vallavanem Madis Kallas: Nii kui kriis rahunes, asuti taas mind ründama (55) Telekomide juhid silmitsi ennenägematu katsumusega (2) Poolakad Eesti põllumajandust päästmas (15) Karantiiniunelmad (2) Vanausuliste puhtusekombestik meenutab tänapäevast viirusetõrjet (4) Tehke järele: üle saja kilomeetri jalgsi noolsirgelt läbi Eesti (3) Karbike tuunikalakonservi teeb köögis imet Rikastame pärismaailma. Mis imet saab näha liitreaalsuse äppidega? Subaru leidis värvid. Sõiduproov uuendatud Subaru XVga Piilu kulisside taha: kuidas valmis virtuaalne Tallinn Fashion Week? Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: üks väega sõna

2 min lugemist
  • Sõna «väga» tähendus pole esmapilgul hoomatav
  • Sõna aluseks on soome-ugri tüvi «vägi»
  • Algne tähenduskiht on säilinud taimenimedes
Vilja Oja, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf FOTO: Erakogu

Küllap on iga eestlane kirjeldanud midagi või kedagi sõnadega väga hea (või paha), väga väike (või suur), väga ilus, väga rumal, väga maitsev, väga külm vms. Sageli iseloomustame nõnda olukorda, seisundit või määratleme muud, öeldes: väga hästi (või halvasti), väga tihti (või harva), väga viisakalt, väga kaua jm. Samal viisil on ka tegevuse intensiivsust rõhutatud, nagu näiteks peab väga kiirustama, väga tahtma, kahetses väga, tänan väga. Laiend väga märgib neis sõnapaarides osutatava suurt määra. Üldtarvitatava sõna väga algne sisu pole aga esmapilgul hoomatav, kirjutab Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Vilja Oja.

Varasem, mõneti sügavam tähendus selgub sõna päritolust. Selle aluseks on soome-ugri tüvega nimisõna vägi (omastav väe), algse tähendusega ’jõud’. Määrsõna väga on tuntud vaid eesti ja liivi keeles, kusjuures liivi vä’ggõ võib olla eesti keelest laenatud. Eesti väga tuleneb nimisõna kaasaütleva käände vormist väega ’väe abil, jõul, mõjul’. Lõunaeesti murretes ja idamurdes esinebki määrsõna kujul väega, väegä või väiga, Tartu murdes ka väegade ja väegast. Mulgimaal on levinud variant väege ning Setus veiga ~ veega (lühenenult vega). Harjumaal rannamurdes ja kohati Tartumaal on öeldud ka vääga või väägä, mis kattub nimisõna vägi murdeti esineva kaasaütleva käände vormiga vääga. Tänapäeva kirjakeele väga on varasema sõnakuju väega vms lühenenud variant. Murretes oli see laialt levinud Põhja-Eesti alal.

Nimisõna vägi ja sellest moodustatud tuletisi ning liitsõnu kasutatakse mitmes tähenduses. Algmõiste ’jõud, võim’ kajastub näiteks liitsõnades vägivald, vägitegu, vägikaigas, väevõim ning tuletistes vägilane ’kange mees’, vägisi ’jõu abil’, vägev ’võimas’ (nt vägev raju) või väeti ’jõuetu, abitu’. Hiljem on tekkinud tähendusrühm, mis hõlmab üht liiki või koos tegutsevat hulka inimesi või loomi, nt vägi mardikaid, tööliste vägi. Seda kohtab sageli liitsõnades, nagu abivägi, sõjavägi. Mõisteid ’mõjujõud’ ja ’rammusus’ väljendavad maaharimisega seotud sõnad, nt põlluvägi, väetama, väetis ning lõunaeesti-murdeline vägi ’rasv, pekk’. Viimane esineb rohkem omadussõnana vägev ~ vägine ’rasvane’, nt vägev liha’pekk’, vägev leem ~ väkev liim ’rammus supp’. Tähendus ’mõjujõud’ ilmneb ka taimenimedes. Eestis kasvab kaks liiki vägiheinu: must vägihein (Verbascum nig­rum) ja üheksavägine (Verbas­cum thapsus). Neil taimedel usuti olevat suur ravitoime ning eriline vägi nõidusest tulnud tõbede vastu, nagu näiteks ära sõnumine või kurja silma kaetus. Niisiis on sõnal väga võimas taust, selles on nii jõudu kui mõju.

Seotud lood
30.04.2020 04.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto