Sisukord
Arter
Tänane leht
02.05.2020
Eesti Palgatabelit juhivad kohtunikud (4) Eesti lühiuudised Sarimõrvari stiilinäide: Juri Ustimenko sai tapmisjuhised vangla kanalisatsiooni kaudu (8) Ministeerium tahab skandaalsest koolimajast vabaneda Palgatabelit juhivad kohtunikud Majandus Koroonaviirus nurjas maailma ägedaima aktsionäride koosoleku Investor Mari: esmapilgul hiilgavana näiv kasv jääb veidi nadiks Välismaa Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE ⟩ Itaaliat kummitab hirm raisata kaks juba ohverdatud kuud Diktaatori õde on Kimide dünastia tagavaraplaan (4) Püssimehed tungisid Michigani parlamendihoonesse Arvamus Juhtkiri: vaja on täpset kärpimist (15) Janno Zõbin: keskmängu peataolek (13) Nädala nägu ⟩ Kompromissituse kunstnik (2) Anonüümne põetaja (4) Saaremaa streigijuht (4) Põhja-Korea kaanetüdruk Urmas Nemvalts: päeva karikatuur Sport Jaak Salumets: treener peab olema ka hea pedagoog ja psühholoog, oskama lapsi õigesti suunata Jaanus Kriiski kolumn: doping Eesti sporditelevisioonis! (3) Merendus Paadimüük liigub kriisiolukorras tõusulainel Merenduse lühiuudised AK Garri Raagmaa: pärast koroonakriisi ei saa regionaalpoliitikast enam mööda vaadata (11) Hannes Palang: potipõllunduse ja kaugtöö õppus Tiiu Kuurme: hariduse taandamine (7) Iljitši meenutades (9) Astronoom: universum tunneb viirusi kauem kui inimest (13) EKI keelekool: üks väega sõna (3) Marju Lauristin: kriisiaeg testib haridusuuendust (4) Kunst sinu ümber. Bita Razavi – kunstnik mitme koduga Vikerkaar loeb. Elu võimalikkusest kosmoses Kas 21. sajandil Venemaa tükeldumine jätkub? (32) Neli uurijat on ikka parem kui kaks Mungad, baleriinid, terroristid ja teised impeeriumi hauakaevajad Lugu lämmatavast emaarmastusest Kas on vaja jätkata suhet, mida poleks alustamagi pidanud? NÄDALA PLAAT: Pimeduse kroonimine kuningaks Aja auk. Külmus, julmus, glamuur Juurikas. Kõik, mis kunagi oli (2) Arter Saaremaa vallavanem Madis Kallas: Nii kui kriis rahunes, asuti taas mind ründama (55) Telekomide juhid silmitsi ennenägematu katsumusega (2) Poolakad Eesti põllumajandust päästmas (15) Karantiiniunelmad (2) Vanausuliste puhtusekombestik meenutab tänapäevast viirusetõrjet (4) Tehke järele: üle saja kilomeetri jalgsi noolsirgelt läbi Eesti (3) Karbike tuunikalakonservi teeb köögis imet Rikastame pärismaailma. Mis imet saab näha liitreaalsuse äppidega? Subaru leidis värvid. Sõiduproov uuendatud Subaru XVga Piilu kulisside taha: kuidas valmis virtuaalne Tallinn Fashion Week? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tehke järele: üle saja kilomeetri jalgsi noolsirgelt läbi Eesti

5 min lugemist
Hannes Veide oma pikal teekonnal. Marsruuti planeerides on oluline jälgida, et ei tuleks üle järvede ujuda. FOTO: Hannes Veide

Eesti kaks ekstravõimekat meest proovisid koos kümnete teistega järele, kui kaugele suudavad nad mööda noolsirget trajektoori looduses liikuda. Suutsid üle saja kilomeetri. Aga pärast läks veidi ütlemiseks.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Päike polnud veel õieti tõusnudki, kui Leivo Sepal kadus varase koidupunaga alanud teekonnal Kunda lähistelt Tallinna pind jalge alt. Järsku vajusid jalad mätastest läbi ning ta leidis end lirtsuvas vees.

Väljas oli kevadiselt jahe ja tuuline. Külm puges kiirelt naha alla. Sadakond meetrit edasi liikunud, muutusid varbad kangeks ja tundetuks. Veidi aja pärast jäid tundetuks jalatallad. Vist läksid paistetusest ümaraks, sest tasakaalu hoida oli üha raskem.

Aga pikk päev, raske rännak, rohkem kui 100 kilomeetrit, ootas veel ees. Asja tegi ekstrakeeruliseks see, et tuli liikuda mööda kujuteldavat sirgjoont. Kõige rohkem tohtis sellest emmale-kummale poole kalduda sada meetrit.

Microsofti IT-konsultant Sepp oli nimelt üks neist 64-st, kes lõi kaasa aprilli lõpus korraldatud Eesti esimestel meistrivõistlustel sirgjoonejooksus. Kus selline soodne sirge leida, oli üheksa päeva kestel iga osaleja enda otsustada. Igal juhul tuli arvestada, et kui sa ei piirdu just 20 kilomeetriga, mis on Eestis maksimaalne, mida saab läbida mööda maanteed, tuleb end valmis panna jõgede ja kraavide, soode ja rabade ületamiseks ning metsade ja võsade läbimiseks. Sest tulemust ei määra aeg, vaid linnulennult mõõdetava sirgjoone pikkus teekonna algus- ja lõpp-punkti vahel.

Sepp planeeris satelliit-kaartide abil oma raja Peterburi maantee järgi ning pikendas selle mõlemat otsa nii kaugele, kui võimalik. Ta seadis eesmärgi, et tulemus tuleks üle saja kilomeetri.

Eesmärgi poole liikumine polnud kerge. Pärast kõiki takistusi, mida loodusel pakkuda, jõudis ta teekonna lõpus

30.04.2020 04.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto