/nginx/o/2020/05/03/13082061t1hac89.jpg)
Luunja keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Marika Loderaud sattus kuu aja eest vaatama telesaadet, mis rääkis koroonaviiruse puhangu tõttu lukkuläinud Saaremaast ja neist inimestest, kes mandrile jäänuna igatsesid oma meretaguseid lähedasi. Saates kõlas tervitusi ja laule saarlaste tuju tõstmiseks. Keegi ütles seal välja ka mõtte, et Saaremaad saab toetada igaüks, kes ostab Saaremaa tooteid.
Marika Loderaud ei ole saarlane, ja kuigi tal on sõpru terves maailmas, siis Saaremaal ei ole kedagi.
Igal tublil õpetajal on aga enamasti hea süda, ja küllap seepärast tuli Marika Loderauale pähe idee, et Saaremaa toetamisest võiks lastele koduülesande koostada, kuna meediakoolitus ning eneseväljenduse ja jutustamisoskuse lihvimine on samuti emakeeleõpetaja ülesanded.
Õpetaja tahtis, et ülesanne oleks päriseluga hästi seotud, ning pidas telefoni teel nõu kõigepealt ühe saarlasega, nimelt sihtasutuse Saarema Turismi projektijuhi ja Saaremaa toidufestivali korraldaja Angela Nairisega. Jutt venis pikemaks.
Ja juba soovitaski Angela Nairis e-poode ja veebisaite, mis Saaremaast ülevaatliku pildi annaksid, ning leidis omakorda, et kui kodutööd valmis, võiks need Saaremaa toidufestivali kodulehele ja sotsiaalmeediasse üles riputada, et tootjatel oleks, kust snitti võtta.
Mõeldud – tehtud
Seitsmenda klassi õpilasel Ketlin Mutsol ei olnud Saaremaa teema sugugi võõras. Ta on seal käinud ning seal elab sõbranna, kelle kaudu teadis Ketlin täpselt, mida koroonahaigus Saaremaaga teeb ja mida isolatsioon saarlastele tähendab.
Kui Ketlin Mutso õpetajalt tulnud ülesannet luges, otsustas ta selle lahendada kaardimänguga. Otsis igale kaardile pildiks ühe toote, sündmuse või vaatamisväärsuse ning mõtles välja reeglid.
Üks viienda klassi poiss tegi video, kus ta saare keelt järele aimates Saaremaa juustu kiidab ja sellest endale vahepala lõikab.
Tõsi, Ketlin palus natuke abi oma emalt Taivi Mutsolt, kes õpetas teda üht arvutiprogrammi kasutama, millega sai kaartidele luua esindusliku välimuse.
Lõpuks printis ta arvutis disainitud kaartide esi- ja tagaküljed välja ning kleepis kokku. Pakis on 20 kaarti, neid juurde teha pole mingi küsimus, kuna Saaremaal tooteid ja atraktsioone jätkub.
Ketlin Mutso meenutas, et koduülesannet lahendades leidis ta end unistamas sellest, kuidas järgmine kord Saaremaale minnes võiks külastada Panga panka, seda ei ole ta näinud. Või sõita Kuressaarde just õunakohvikute päevaks, mis on Saaremaa toidufestivali osa ning tänavu septembris jälle plaanis.
Luuletused ja video
Õpetaja Marika Loderaud usub nüüd, et tal on superandekad õpilased. Üks viienda klassi poiss tegi video, kus ta saare keelt järele aimates Saaremaa juustu kiidab ja sellest endale vahepala lõikab.
/nginx/o/2020/05/04/13082666t1h71fb.jpg)
Üheteistkümnenda klassi õpilane Egle Oolberg lõi aga luuletuse pealkirjaga «Saare elu hullul ajal», kus on sees Saare õlu, kala ja sink, Ivo Linna ja riigiisad ning tormid, tuuled ja pandeemia.
Nii nagu Angela Nairis lubas, ongi Luunja kooli õpilaste tööd näha Saaremaa toidufestivali kodulehel «Laps aitab» all, samuti leiab need Facebookist, märksõna «Toetame Saaremaad» sisse toksides.
Lisaks Saaremaa tundmisele on noored saanud nüüd kogemuse, et maailma muutmiseks ei pea tingimata olema kuulus muusik või poliitik või valitsuse liige. Ka kooliõpilase mõttetöö võib olla heategevus.
Marika Loderaud on pakkunud oma ideed ka teistele koolidele, kus ta on varem töötanud. Samuti Austraalia eestlastele, kuna ta on Melbourne'is õppinud, ning oma tuttavatele Suurbritannias, sest seal elab ta pinginaaber.
Saaremaa turimsielu korraldaja Angela Nairis kinnitas, et jah, aitamine ei ole sugugi seotud ainult rahaga.
«Aidata saab ka loomingu või emotsiooni kaudu,» põhjendas ta. «On muljetavaldav, et üks seltskond noori teeb Saaremaa hüvanguks uurimistööd, haarates kaasa kodus teisigi. Nii leitakse ehk üles mõni meie väikeettevõtja vahva toode, millest varem pole midagi kuuldud, ja mis kõige tähtsam – loodetavasti tullakse taas Saaremaad avastama.»
Egle Oolberg
Luunja keskkool, 11. klass
Saare elu hullul ajal
Meri rahulik ja sile,
taamalt kostub laevavile.
Lastiks erinevat kaupa,
kapten hirmust pühib laupa.
Pootsman uurib vikerkaart,
mis ühendaks nii mandrit, saart.
Saaremaal käib vilgas elu,
nokiaks meil Saare õlu.
Lauaehteks ikka kala,
see kui meie alustala.
Laudas kohtad prisket karja,
niidult korjad kadakmarja.
Suitsetame sinki, vorsti,
koroonast vabaneme varsti.
Mandrimees sööb meie pekki,
magades ei vaja tekki.
Oota veidi, sõida külla,
leiame sul pruudi ülla.
Saaremaal on elu lahe,
põllumajanduski mahe.
Majandus läheb allamäge,
kurnab vaimu, kurnab väge.
Kes siin määrab toote hinna,
saare kuulsus Ivo Linna.
Tervitagem meie Iffi,
pakkudes tal maitsvat pihvi.
Meid ei murra tormid karmid,
jätavad vaid mõned armid.
Siiski tabas meid pandeemia,
abiks haarasime keemia.
Palume kõik jumalat
ja ka õlle humalat.
Riigiisad, tulge appi!
Andke meile pisut pappi.
Küll siis turg meil avaneb
ja ka viirus taganeb.
Vaata veel: https://saaremaatoidufestival.ee/saaremaa/