Erkki Koort: kahe näoga RMK

  • RMK rajab inimestele loodusradu
  • RMK teeb metsas jõhkrat lageraiet
  • Tuleks leida nende vahel tasakaal
Lageraie riigimetsas. RMK FOTO: Mihkel Maripuu

Saed undavad, kalamaime lastakse vette, ehitatakse loodusradu ning hävivad pühapaigad. Nii vastuoluline ongi meie riigimetsadega tegeleva Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kuvand.

Ühelt poolt toimib RMK looduse suurepärase tutvustajana, aidates linnastunud eestlasel mööda laudradu looduses toime tulla ja luua illusiooni, et oleme jätkuvalt loodusrahvas. Teisalt hävitab seesama organisatsioon looduslikke ja muid pühapaiku, sipelgate kuningriiki ja kääpaid.

Kodulehe järgi on RMK riigile kuuluva metsa ja teiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

Vahel tundub, et meil on kaks RMKd. Üks, kes hoolib ja suhtub heaperemehelikult, ning siis see teine, kes lagastab ja hävitab. Arvestades, et RMK hoole all on umbes 30 protsenti kogu Eestist ja seal asub 47 protsenti meie metsadest, on asutuse mõju ülisuur. See on viis maakonda. Ükski omavalitsus Eestis ei ole ega saa ilmselt kunagi nii suureks. Võib-olla mahukski sellesse metsa kaks RMKd.

PÄEVA KOMM

Vahel tundub, et meil on kaks RMKd. Üks, kes hoolib ja suhtub heaperemehelikult, ning siis see teine, kes lagastab ja hävitab.

19

Tuleb tõdeda, et tulu teenimine on RMKsse sisse kirjutatud. RMK on riigitulundusasutus ning vastavalt riigivaraseadusele on seatud hea seisma selle eest, et vabaneda riigivarast (loe: metsast), kui see ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või riigivõimu teostamiseks. Avaliku otstarbe üle otsustab igaüks ise ja riigivõimu teostamiseks võiks seda vajada sõjavägi.

Enamikku metsi peab majandama. Kuigi Eesti on üks neist vähestest riikidest, kes ei maksa metsa majandamisele peale, ei pea siiski kõiki metsi majandama.

Ei ole kindlasti mõtet lasta vanadel metsadel lihtsalt tormimurruks muutuda. Mõistlik on nendega tegeleda ning püüda ka kooreürask meie kuusikutest välja juurida. Kas seda peab tegema just lindude pesitsusperioodil, on iseasi.

Üks asi veel. Me oleme praegu kriisis, kus metsateedel on rohkem inimesi kui kaubanduskeskustes. See ei jää nii, kuigi võiks. Pigem tundub, et peale kriisi lõppu raiemaht kasvab. Kõige odavam on võtta sealt, kus juba on. Siiski katsuks väikeriigis asjad selliselt seada, et me metsarahvana omavahel ka sünnipäevalauas tülli ei pööra. Ka tulevikus.

Sisejulgeoleku ekspert Erkki Koort. FOTO: Arved Breidaks
Seotud lood
04.05.2020 06.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto