N, 2.02.2023

Tiimikaaslane: Otsa-Višnjova oli väga hea korvpallitajuga naiselik võistkonnamängija

Ville Arike
, reporter
Tiimikaaslane: Otsa-Višnjova oli väga hea korvpallitajuga naiselik võistkonnamängija
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Maret-Mai Otsa-Višnjova tuli maailmameistriks ja neljakordseks Euroopa meistriks.
Maret-Mai Otsa-Višnjova tuli maailmameistriks ja neljakordseks Euroopa meistriks. Foto: esbl.ee

Laupäeval lahkus 90. eluaastal meie keskelt Eesti kõigi aegade teenekaim naiskorvpallur Maret-Mai Otsa-Višnjova. Temaga aastaid ühte võistkonda kuulunud Aime Tobi sõnul oli tegemist mitte ainult väga hea korvpalluri, vaid ka suurepärase kaaslasega.

1950-60-ndatel aastatel ei kasutatud kaht eesnime. Korvpallirahvas kutsus Otsa-Višnjovat Maikaks, ajakirjanduses kasutati ka nime Maie. Maika jõudis kiirelt NSV Liidu koondisse, tuli selle koosseisus neljakordseks Euroopa meistriks ja 1959. aastal ka maailmameistriks.

Mis aitas tal suurriigi koondises püsida kaheksa aastat? «Tal olid väga head füüsilised võimed. Tartu 3. Keskkoolis harrastas ta paljusid spordialasid, lisaks tegeles tantsimisega. Näiteks mängis ta väga hästi ka võrkpalli,» meenutab Tobi.

Otsustavaks sai aga 1949. aastal liitumine legendaarse treeneri Edgar Naaritsa grupiga. «Maika korvpalli juurde jäämisel ja nii kõrgele tasemele jõudmisel oli Naaritsal väga oluline osa!» rõhutab Tobi.

Samast aastast hakkas Otsa mängima TRÜ esindusnaiskonnas, 1952 jõudis ta Liidu koondisse. «Tänapäeval on 174 cm pikkused naised tagamängijad, kuid tema oli Naaritsa grupis kõige pikem ja tegutses keskmängijana. Liidus olid kõik tsentrid jällegi  temast pikemad.

Ta arenes väga kiirelt ja oli tõeline võistkonnamängija. Ta rõhutas alati, et ei tahaks mõnda üksikala harrastada.

Maikal oli väga hea mängutaju ja -tunnetus. Ta pigem söötis kaaslasele kui hakkas ise trügima. Samas tunnetas ta hästi seda, kui oli ise parimal positsioonil ja lõpetas siis rünnaku ise. Tal oli väga hea viskekäsi.

Toonast korvpalli 60-70 aastat tagasi ei saa võrrelda tänapäevasega. Siis polnud jõumängu ega trügimist. Jõusaal oli küll olemas, kuid jõutreeningud olid meil keelatud - toonase veendumuse kohaselt võtnuks need viskepehmuse ära. Meie mäng rajanes kiirusel ja taibukusel.

Maika oli platsil hästi meeldiva, naiseliku olekuga, tema mäng oli kuidagi eriti silmatorkav. Tol ajal tõsteti üksikuid mängijaid väga harva esile. Tema jäi tänu oma naiselikule olekule silma ja teda kutsuti korvpallikuningannaks,» räägib Tobi.

Ehkki ta oli oma positsiooni mängijatest lühem, aitasid just stabiilsus, taibukus ja hea füüsis Otsa-Višnjoval Liidu koondises kaheksa aastat vastu pidada.

Tobi lisab, et Maika oli  võrratult hea kaaslane: «Ta oli tagasihoidlik, alati heasoovlik ja vältis konflikte, ent samas kindlate veendumustega. Tal oli ka kunsti tegemiseks väga hea käsi - linoollõiked, akvarellid, pisiplastika, eksliibrised pälvisid spetsialistide tunnustuse.»

Tobi sõnul unistasid TRÜ mängijad, et saaks kord oma naiskonnaga proovida jõudu piiri taga. See võimalus avanes hooajal 1960/61, kui NSV Liidu meistrivõistluste hõbedanaiskonnana teeniti Vana Maailma klubikorvpalli ülekaaluka valitseja Riia TTT kõrval õigus osaleda Euroopa riikide meistrite karikasarjas.

«Esimene vastane tuli Saksa DVst Hallest, pääsesime esimest korda piiri taha. Siis veel Berliini müüri polnud. Kui hiljem seal ühel sõprusturniiril käisime, oli müür juba olemas,» mäletab Tobi Saksamaa pöördelisi aegu.

Halle naiskonnast saadi kindlalt jagu ning edasi pidanuks tabel viima tartlannad kokku Pariisi naiskonnaga. Lootusele pääseda Prantsusmaale tõmbas aga kriipsu vastaste loobumine edasisest võistlusest. Tartlannade poolfinaalivastaseks pandi TTT ning tuli vastu võtta kaotus. Finaalis olid riialannad kindlalt üle Praha Slovanist.

Pärast sportlaskarjääri lõpetamist elas Otsa-Višnjova Jõhvis ning töötas Kohtla-Järvel kehalise kasvatuse õpetajana. Nad mõlemad Tobiga vaimustusid Euroliigast ja elasid mitmele meeskonnale kaasa, näiteks Kaunase Žalgirisele.

Viimati vesteldi omavahel telefonitsi veel 1. mail, päev enne Maika lahkumist.

Märksõnad
Tagasi üles