Sisukord
Arvamus
Tänane leht
06.05.2020
Eesti Viilma Helme kriitikast: Tegemist on ju ka ristiinimesega. Annan talle andeks! (19) Ülemiste juht: mingit hängimist keskustes ei tule Eesti lühiuudised Viimsi sotsid hakkasid toetama Keskerakonda (1) Vald vabanes ebamugavast muuseumijuhist (2) Kanepilinnupaar seadis end aias sisse Majandus Kriisi eel toodi Eestisse hiigelkogus bensiini (14) Majanduse lühiuudised (1) Madalad hinnad viisid Eesti Energia kahjumisse (4) Välismaa Koroonaäpid hägustavad privaatsuse piire (5) Välismaa lühiuudised Nazarbajeva tagandamine kõigutab Kasahstani kaardimaja AJA PEEGEL ⟩ Daam lambiga viis ellu revolutsiooni kätepesus Arvamus Urve Tiidus: nimekiri haigusega X ehk kuidas tõlkida tulevikuprognoose (18) Evelyn Kaldoja: õigustamatu tõvelevitus Märt Põlluveer: mida teha tulevikus teisiti? Liis Aavik: harvikhaiguste ravi vajab riigi tuge Edward Lucas: mida Hiina meile Venemaa kohta õpetab? (7) Juhtkiri: kallid kütusemüüjad, usaldus on kadumas (12) Kultuur Kergejalgne catwalk fantaasiate ja foobiate miiniväljal Peeter Jalakas: nüüd andsime käest oma vabaduse (7) Sport Harrastusratturid ja -jooksjad püsivad juulini võistlusdieedil Eesti naisvehklejad on ka uues olukorras ühe jalaga Tokyo olümpial Tiimikaaslane: Otsa-Višnjova oli väga hea korvpallitajuga naiselik võistkonnamängija Jalgpalliliit tahab kontakttreeninguteks jätta vaid nädala ja lubab pettused ära hoida Indrek Tustit on tänulik: poleks Kirt saanud kuus nädalat midagi teha, oleks kahju mitmekuine Tartu Remonditud Vanemuise tänavalt vaatab vastu praak (14) Heiki Lill: kummaline pildimäng koroonasse nakatunutega Siiri Laidla: kas autoparkla on puudest tähtsam? Tartu ostab ülikoolilt 630 000 euro eest koolimaja Äsja avatud rannakeskuses soojendas vana vormi üles Eesti koondislane Kristo Kollo Arbi järv muutus Elva pärliks Valitsuse otsus võib mõned lapsed mai keskpaigas uuesti kooli viia Katse tungida geeniuse mõttemaailma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Siiri Laidla: kas autoparkla on puudest tähtsam?

3 min lugemist
Siiri Laidla FOTO: Erakogu

Mõisavahes parklat laiendades läksid sae alla puud, mis elanikke saatnud nende lootusi tulvil noorusest peale – ent võib-olla saanuks ka teisiti …

«Üks kask meil kasvas õues, just maja ukse ees.

Ta oli lapsepõlves

mu armas seltsimees.»

See harras lauluke on meie südameisse pesa teinud. Paljud vanemaealised õhkavad oma kunagise kodukotuse kase järele. Tuules kohav valgetüveline kaasik, kasemahl, aromaatsed kasevihad, kasevitsake sõnakuulmatu jõngermanni ohjeldamiseks, kasekoorest märss ja viisud ... Rahvaluulest tuntud kasetohust kaabu, kus palju tarku mõtteid sees. Kasetõrvale, -pahale ja -pungadele on omistatud tervendavaid omadusi. Mu isa ravis kasepungade söömisega oma eesnäärmehäda, edukalt. Kevaditi toodi ja tuuakse siiani pidulike ürituste vääristamiseks ikka noored kased tuppa, olgu kooli või lasteaia lõpetamine, suvistepühad või pulmapäev.

Tõsi, algselt ülistas Franz Schuberti laul hoopis pärnapuud. Suupärased sõnad lõi sellele Raplamaa pastor Karl Eduard Malm. Pärngi on uhke ja ilus. Kasulik ka. Kuid mu lugu ei tule mitte dendroloogiast ega eestlaste lemmikpuudest. Sel teemal oskavad sõna võtta pädevamad inimesed.

Teiseks on peaaegu et igal korteriomanikul auto, mõnel ka mitu. Nemad eelistavad kindlasti kasele parkimiskohta.

Mu lugu tuleb Mõisavahe tänava lõpuotsa üheksakorruseliste majade kandist, kus on asutud sõiduteid ja parklaid avardama. Jah, oli ka viimane aeg! Kui need majad kolmekümne aasta eest valmis said ja minagi Annelinna asukaks hakkasin, jagus parklakohti lahedalt kõigile autodele.

Elu edenes. Praeguseks on tekkinud olukord, kus pahatihti ei mahu autod üksteisest mööda. Taksod, kullerautod, kiirabi, prügimasinad ei saa oma tööd teha. Liiga sageli olen juhtunud nägema, kuidas autod laveerivad nagu purdel kokku saanud kaks kitse.

Olen üksnes vaatleja, endal mul autot pole. Võib vaid kujutleda, millist närvikulu see pidev nihverdamine autojuhtidele tekitab. Pääseb läbi, ei pääse läbi – täielik loterii. Selles suhtes on linnavalitsuse otsus majaesiste teede laiendamise kohta igati tervitatav. Viimaks ometi!

Kuid nagu ikka, tekitavad radikaalsed muutused ka valukohti. Ükski arendus ei möödu nii, et keegi selle all ei kannataks. Näiteks pole uue mänguväljaku rajamise üle rõõmsad need, kelle magamistoa akende all hakkavad hilisõhtuni kostma laste kilked ja pallipõntsatused. Koroonaviirus oli mänguplatsid praegu küll haudvaikseks muutnud, kuid nii see ju jääda ei saa. Jah, mitut head asja korraga ei saa: et oleks rohkem lapsi, rohkem mänguväljakuid, samas et seal keegi ei lärmaks.

Sama lugu on sõiduteelaiendusega. Kuhu on neil laieneda? Eks ikka roheala arvelt. Maju ei saa ju paigast nihutada, seega tuleb jupike haljasala ning sellele istutatud puud ohvriks tuua. Et asi nõnda läheb, oli juba mõnda aega näha.

Jah, mitut head asja korraga ei saa: et oleks rohkem lapsi, rohkem mänguväljakuid, samas et seal keegi ei lärmaks

Kolmkümmend aastat tagasi, kui Mõisavahe 39 maja elanikega täitus, istutasime maja ette viis umbes mehekõrgust kaske. Nüüdseks olid nad sirgunud nii sihvakaks, et ulatusid viienda korruse aknaist sisse piiluma. Ka sel kevadel valmistusid nad meie majaesist kaunistama ja koroonast vintsutatud hingekesi rõõmustama.

Inimesed, kaskede istutamise paiku kolmekümneaastased, noored ja lootusrikkad tegijad, on nüüdseks kes pensionil, kes muidu väsinud, kes veel ikka rivis, kuid need kased on meie kõigi jaoks olnud märgilise tähtsusega puud. Killuke loodust betoonkõrbes. Olid.

Juba käivad asfaldi freesimistööd, juba lähenevad kopad ja sahad. Need õnnetud kased asusid just selle piiri peal, kuhu oli tõmmatud uue parkla asukoha punane joon. Õieti ei jääkski nagu autodele ette, aga jäid siiski. Piisanuks pisukesest kaastundest ja inimlikust suhtumisest, et need kased ellu jätta.

Mõtlengi nüüd, et tüvede ümber on mitmel pool jäetud saarekesi. Niimoodi on kesklinnaski puid säästetud, kesk asfalti ja kõnniteekive on leitud võimalus suurtele puudele kasvukoht alles jätta. Miks ometi oli vaja need suured puud maha võtta?

Kas pidanuksin ennast kase külge kinni siduma ja puukallistajaks hakkama? Majarahvast protestile üles kutsuma? Aga esiteks on koroonaajal kogunemised keelatud ja teiseks on peaaegu et igal korteriomanikul auto, mõnel ka mitu. Nemad eelistavad kindlasti kasele parkimiskohta.

Mida teha? Uskuda, loota ja armastada. Uskuda tulevikus tee-ehitajate arukat lähenemist suurte kaskede elu ja surma üle otsustamisel. Loota, et koroona kevadtuultes minema purjetab. Armastada inimesi, kelle meelest autod ei ole elujõulistest kasepuudest olulisemad. Kui neid inimesi saaks kas või kontaktivabalt kallistada ...

Seotud lood
05.05.2020 07.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto