Sisukord
Kultuur
Postimees
06.05.2020
Eesti Viilma Helme kriitikast: Tegemist on ju ka ristiinimesega. Annan talle andeks! (19) Ülemiste juht: mingit hängimist keskustes ei tule Eesti lühiuudised Viimsi sotsid hakkasid toetama Keskerakonda (1) Vald vabanes ebamugavast muuseumijuhist (2) Kanepilinnupaar seadis end aias sisse Majandus Kriisi eel toodi Eestisse hiigelkogus bensiini (14) Majanduse lühiuudised (1) Madalad hinnad viisid Eesti Energia kahjumisse (4) Välismaa Koroonaäpid hägustavad privaatsuse piire (5) Välismaa lühiuudised Nazarbajeva tagandamine kõigutab Kasahstani kaardimaja AJA PEEGEL ⟩ Daam lambiga viis ellu revolutsiooni kätepesus Arvamus Urve Tiidus: nimekiri haigusega X ehk kuidas tõlkida tulevikuprognoose (18) Evelyn Kaldoja: õigustamatu tõvelevitus Märt Põlluveer: mida teha tulevikus teisiti? Liis Aavik: harvikhaiguste ravi vajab riigi tuge Edward Lucas: mida Hiina meile Venemaa kohta õpetab? (7) Juhtkiri: kallid kütusemüüjad, usaldus on kadumas (12) Kultuur Kergejalgne catwalk fantaasiate ja foobiate miiniväljal Peeter Jalakas: nüüd andsime käest oma vabaduse (7) Sport Harrastusratturid ja -jooksjad püsivad juulini võistlusdieedil Eesti naisvehklejad on ka uues olukorras ühe jalaga Tokyo olümpial Tiimikaaslane: Otsa-Višnjova oli väga hea korvpallitajuga naiselik võistkonnamängija Jalgpalliliit tahab kontakttreeninguteks jätta vaid nädala ja lubab pettused ära hoida Indrek Tustit on tänulik: poleks Kirt saanud kuus nädalat midagi teha, oleks kahju mitmekuine Tartu Remonditud Vanemuise tänavalt vaatab vastu praak (14) Heiki Lill: kummaline pildimäng koroonasse nakatunutega Siiri Laidla: kas autoparkla on puudest tähtsam? Tartu ostab ülikoolilt 630 000 euro eest koolimaja Äsja avatud rannakeskuses soojendas vana vormi üles Eesti koondislane Kristo Kollo Arbi järv muutus Elva pärliks Valitsuse otsus võib mõned lapsed mai keskpaigas uuesti kooli viia Katse tungida geeniuse mõttemaailma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kergejalgne catwalk fantaasiate ja foobiate miiniväljal

5 min lugemist
Eia Uusi romaan «Tüdrukune» võitis mullusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 3. koha ning pärjati küsitlusel Apollo raamatupoe lugejate aasta lemmik kohalikuks proosateoseks. FOTO: Raamatuklubi

Saatetekst Eia Uusi neljanda romaani «Tüdrukune» tagakaanel kuulutab, et teose keskmes on «naiste kehad, kogemused, pinged, hirmud ja võimalused». See lause väärib «aasta turundusteo» tiitlit! Sest keda ei huvitaks naise keha? Iseäranis noore naise oma. Sellel kogu meie tsivilisatsioon põhineb ja püsibki. Naise kehast ei ole ühtegi tähtsamat ega erutavamat teemat. Kui oleks, oleksime bioloogilise liigina juba ammu välja surnud. Avan raamatu, Eial on kogu mu tähelepanu.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Teose peategelane on mõõdukalt edukas, mõõdukalt ilus, mõõdukalt kultuurne ning ebamõõdukalt labiilne üksik 39-aastane lasteta naine, kelle bioloogiline «parim enne» hakkab peagi läbi saama. Loo alguses koondatakse ta töölt. Kodus ei oota midagi ega kedagi. Kangelanna on masenduses ning tunneb end «väärtusetu, vana, andetu, tüdinu ja väsinuna» (lk 43).

Üksik ja meeleheitel naine – üks meie ajastu peamisi kirjanduslikke stereotüüpe – on alati tragikoomiline kuju. Sest ta on surnud ringina tema ümber sulguvas konfliktis nii iseenese kui ka ümbritseva reaalsusega. Eia Uus veab peategelase karakteri ilusti käima koomikat ja traagikat püüdlikult balansseerides, ent teist siiski pidevalt esimesega pettes. Teose esimeses isikus esitatud tekst on pihtimuslik ja muhedalt eneseirooniline, sisu seikluslik, õhustik seksuaalsusest laetud. Suurematest sentimentalismipalangutest, mida leiab poognate kaupa Uusi eelmistest romaanidest, on siin hoidutud.

Kiiresti selgub, et «Tüdrukune» on üks neist lugematutest meelelahutusliku vormiga lohutus- ja inspiratsiooniromaanidest, mida täidab kangelanna arhetüüpselt naiselik võitlus nii oma unelmate printsi kui ühtlasi ka enesehinnangu, eneseväärikuse ja enesemääramise nimel, tema heroiline teekond üle sotsiaalsete tabude ning isiklike foobiate ja fantaasiate miinivälja.

Vähemalt alates Jane Austini teostest (eelkõige «Mõistus ja tunded», «Uhkus ja eelarvamus» ning «Emma») on igal põlvkonna naistel olnud selles liinis omad tüvitekstid. Viimastel aastakümnetel nt Helen Fieldingu «Bridget Jonesi päevik» ja Elizabeth Gilberti «Söö, palveta, armasta». Ning muidugi teleseriaal «Seks ja linn», mille järel on ka peavoolu valgunud järjest enam kõike seda, mida peeti patriarhaalse maailmakorra standardite seisukohast varem (vähemalt popkultuuris) moraalselt, ideoloogiliselt ja/või esteetiliselt ebakorrektseks. Ehk teisisõnu, eetriaega on hakanud saama ka lesbid, feministid, seksuaalselt hüperaktiivsed ning väliselt ebaatraktiivsed (sageli kõik neli ühes isikus).

Eia on esteet, koledaid inimesi ei ole ta oma romaani karakterite ringi võtnud. Sarnaselt muinasjutuga, mida peaaegu kõik žanripuhtad naistekad enesest kujutavad, on ka «Tüdrukune» otsapidi muinasjutt, sest kõik on siin natuke «suurem kui elu». Tegelaste hulgas on koguni kaks inimest (Jane ja Kaarel), keda võib kirjelduste järgi pidada peaaegu täiuslikuks; omal moel vastab sellele kriteeriumile ka Mona (eriti kui lugeda ooperikäigu kirjeldust) ning Triinu, kes pürib teoses Eesti ajaloo esimeseks naispeaministriks.

05.05.2020 07.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto