N, 2.02.2023

Vald vabanes ebamugavast muuseumijuhist

Ülle Harju
, reporter
Vald vabanes ebamugavast muuseumijuhist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Kersti Murumets Sillapää lossi saalis, mille sammaste asukoha pärast tekkis Räpina vallaga konflikt.
Kersti Murumets Sillapää lossi saalis, mille sammaste asukoha pärast tekkis Räpina vallaga konflikt. Foto: Kristjan Teedema
  • Tüliõun veeres juba aasta algusest
  • Vallavanem eitab muuseumijuhi minemapuksimist
  • Kihnu vallas sattus sarnasesse olukorda rahvamaja juht

Räpina Sillapää lossi renoveerimist avalikult kritiseerinud muuseumijuht Kersti Murumets on ametist prii – vald andis talle valida 385-eurose kuupalga ja koondamise vahel, muuseumijuht valis viimase.

«Valisin kahest halvast vähem halva. Olen rahul, et pääsesin teerulli alt – rumaluse ja hoolimatuse vastu on raske võidelda,» ütles Murumets (62), kes plaanib jääda pensionile.

Murumets möönis, et tegi lahkumisotsuse ise. «Oletasin, et oleksin varem või hiljem sule sappa saanud ja siis juba koondamishüvitiseta,» hindas ta. «Muuseum sattus teravdatud tähelepanu alla, proua vallavanemale ei sobinud enam ükski asi, mida ma tegin.»

Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi endine juht väitis, et lahkhelid tema ja vallavanema Enel Liini vahel tekkisid juba aasta alguses. Erinevalt varasemast ei kutsunud Murumets teda Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevale kõnet pidama. Vallavanem tuli ise kohale ja võttis sõna, aga õhku jäi pinge.

Kui vallavolikogu suurendas vallatöötajate palgafondi viis protsenti, siis Murumetsa kontole potsatas vaid 1,8 protsenti suurem töötasu. Vallavanem põhjendas seda sellega, et kaalus palgakokkuleppel iga töötaja panust ja koostöövalmidust ning mõnel tõusis palk ka üle viie protsendi.

Vallavanem eitab väljasöömist

Õli valas tulle Postimehele antud intervjuu, milles Murumets võttis sõna Sillapää lossi saali autentse restaureerimise kaitseks. Ta oli üks samasisulise petitsiooni algatajaid. Petitsioonile andis toetusallkirja 210 inimest. Küsimuse peale, kas vallavanem ütles artikli peale midagi halvasti, möönis Murumets, et otseselt mitte midagi.

«Aga eriolukorra ajal saatis ta muuseumi sisekontrolli, et vigu otsida,» lausus Murumets. «Kuigi sisekontroll jäi rahule, oli üheselt mõistetav, et enam ma sellele kohale ei sobi.»

Peagi sai ta vallast teate, et alates maist on tema töö­aega ja -tasu vähendatud poole võrra. Kui see ei sobi, pakkus vald koondamist.

«Vallasekretär veenis Kersti Murumetsa ametisse jääma, aga ta oma otsust ei muutnud,» eitas Räpina vallavanem Enel Liin muuseumijuhist lahti saamise soovi. Sisekontrolli tehti tema sõnul kõigis allasutustes. Eesmärk oli avastada ja likvideerida võimalikke puudusi, et asutuste dokumentatsioon ja tegevus oleks õiguspärane.

Ettepaneku jätkata poole palgaga või lasta end koondada said ka teised. «Kuna kultuuri- ja muuseumitöös on paus ilmselt suve lõpuni, on mõistlik palka maksta tegeliku töökoormuse järgi,» leidis vallavanem.

Volikogu opositsioon heitis ette väikseima töötasuga inimeste palga kallale minekut: miinimumpalga saajatele tähendab pool palka, et kuus tuleb toime tulla 292 euroga.

Mõistlik on kohe hakata kokku hoidma tantsu ja tralli pealt, selle asemel et hiljem kärpida sotsiaal- ja teistes eluliselt tähtsates valdkondades.

Räpina vallavanem Enel Liin

Enel Liin

Vallavanema hinnangul pole aga õiglane maksta täispalka mitte midagi tegemise eest, kui samas rabavad teised, näiteks sotsiaaltöötajad, sama palga eest suure koormusega.

«Lähtutud on siiski töökoormuse vähenemisest seoses eriolukorraga, mitte soovist kellegi palka vähendada, ja võimalusel on pakutud ka lisatööd,» sõnas ta. Näiteks otsis Leevi hooldekodu suveks asendustöötajaid. Lisatööst huvitatuid polnud ja juhataja leidis töötajad lehekuulutuse abil.

«Pealegi me ei tea, mis saama hakkab – sügisel tuleb tõenäoliselt teha negatiivne lisaeelarve,» nentis vallavanem. «Mõistlik on kohe hakata kokku hoidma tantsu ja tralli pealt, selle asemel et hiljem kärpida sotsiaal- ja teistes eluliselt tähtsates valdkondades.»

Kas muuseumis on üldse midagi väärtuslikku?

Vallavanem ütles, et kuna vald võttis seoses Sillapää lossi renoveerimisega kohustuse üritusi korraldada, käis ta valla haridus- ja kultuurikomisjoni ees välja mõtte, et tõenäoliselt on mõistlik ka muuseumi töös muudatusi teha.

«Vallavanem kutsus veel enne eriolukorra lõppu asjatundjad hindama, kas muuseumis on üldse midagi väärtuslikku,» ütles Kersti Murumets.

Räpina muuseumi kogus on haruldased fotod Peipsi-taguste eestlaste-sõjapõgenike vastuvõtmisest Võõpsus 1943. aasta sügisel.
Räpina muuseumi kogus on haruldased fotod Peipsi-taguste eestlaste-sõjapõgenike vastuvõtmisest Võõpsus 1943. aasta sügisel. Foto: Erakogu

Kutse museaale hinnata sai Võru instituut, mis haldab nelja Vana-Võromaa muuseumi. Instituudi juht Rainer Kuuba ütles, et Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi 5000 eksponaadiga kogu on väärtuslik hindamatagi.

«Vähemalt seal, kus on kool, peaks olema muuseum või muuseumituba, kus õpilased saaksid tutvuda omakandi ajalooga,» leidis Kuuba.

Muuseumis on haruldasi esemeid: aukohal 19. sajandist pärit paberisõel vesimärgiga Rappin Schulze. Põhjalik materjal on aianduskooli, haridusseltsi ja metsamajandi kohta.

«Oleme korraldanud ridamisi huvitavaid näitusi: vanausulised, metsavennad, karskusselts, vanim järjepidevalt töötav maa-apteek jpm,» ütles Murumets. «Meil on unikaalseid fotosid Peipsi tagant eesti küladest sõja ajal Võõpsu sadamasse toodud inimestest.»

Vallavanem Enel Liin kinnitas, et muuseumi pole plaanis sulgeda ja see võiks jääda Sillapää lossi. «Ehk on aga õige aeg muuseumi töö ümber korraldada ja mõelda, mida teha muuseumi varaga selle veelgi paremaks väljanäitamiseks,» leidis ta. «Muuseum peab elama, olema huvitavate ideede kasvulava. Tänapäeva muuseum ei tähenda vaid säilikuid ja üksikuid ekskursioone.»

Eriolukorra palgakärped Räpina vallas

  • Kultuuri- ja muuseumitöötajad – 50 protsenti
  • Koolide-lasteaedade abipersonal – 50 protsenti
  • Lasteaiaõpetajad – 20 protsenti

Allikas: Räpina vallavalitsus

On teisigi omavalitsusi, kus koroonakriis annab suitsukatte ebamugavatele töötajatele surve avaldamiseks.

Suur skandaal lahvatas Kihnu vallavolikogu otsuse peale lõpetada juunis kohaliku rahvamaja tegevus valla allasutusena ja koondada selle juhataja Veera Leas. Petitsioonile «Ei Kihnu rahvamaja tegevuse lõpetamisele!» kirjutas alla 721 inimest.

Ebamugavaid töötajaid pitsitatakse mujalgi

Vallavanem Ingvar Saare selgitust mööda oli petitsiooni pealkiri eksitav, sest tegevus Kihnu rahvamajas jätkub. Ainult et senisest rohkem võiksid üritusi korraldada mittetulundusühingud ja ettevõtjad.

«Otseselt inimesi ei koondata, sest nad liiguvad üle vallavalitsuse struktuuri,» ütles Saare. Tema sõnul võtab vald Lease õlult ära maja haldamise, nii et ta saaks keskenduda huviringidele ja üritustele. «Ametikoha sisu jääks samasuguseks, aga ametikoha suurus on kindlasti väiksem kui praegune täiskoormus, sest vastutus ja ülesanded lähevad väiksemaks.»

Täpne koormus selgub tema sõnul läbirääkimistel Leasega: kas kattub rahvamaja juhataja ja vallavalitsuse arusaam, kui palju aega kulub plaanitud ürituste korraldamiseks.

Kihnu rahvamaja juhataja Veera Leas.
Kihnu rahvamaja juhataja Veera Leas. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Kas see tähendab, et koondamist koos hüvitisega Leasele ei pakutagi? «Kas jõuame kokkuleppele või on mingi muu töölepinguseadusejärgne tulem, seda ma praegu kommenteerida ei oska,» vastas Saare.

Veera Leas ütles, et ootab vallavalitsuse ettepanekut. «Kui volikogu otsuse vastu võttis, siis oli seletuskirjas jutt, et pakutakse vaid töövõtulepinguga tükitööd ürituste korraldamisel, pärast suurt laviini (meediakära – toim) on jutt teine,» märkis ta.

Kultuurist erinev arusaamine

Lease sõnul on kogukond ja ka vallavolikogu seisukohal, et töökohad peavad alles jääma. «Ei kujuta ette, et tööd vähemaks jääks, seni tegin suvekuudel ületunde ja talvel võtsin need tunnid tagasi,» selgitas ta. Leas nentis, et kui vald pakuks näiteks poole kohaga tööd, langeks tema sissetulek alla miinimumpalga. Teist tööd kõrvalt teha ilmselt ei saa ja võimalik, et tuleb minna mandrile tööd otsima.

«Kui vald selle töökoha ikkagi kaotab, siis vald sellega raha kokku ei hoia,» hindas Leas. «Kui üritusi hakkavad korraldama ettevõtjad, siis nemad tahavad ju tulu teenida.»

Kas see tähendab, et vallal võib olla midagi muud rahvamaja juhi vastu? «Meil on kultuurist erinev arusaamine,» mainis Leas. «Mina olen oma tegevuse rohkem suunanud kogukonnale ja nende jaoks oluliste asjade väljamõtlemisele. Vallavanem näeb, et võiks olla rohkem kommertsi ja väljapoole suunatud tegevust.»

Nimetatud tegevusest võivad olla huvitatud vallavanema enda ettevõtted: Saare kuulub kuue MTÜ ja kolme OÜ juhtkonda, millest osa on seotud turismiga, lisaks on ta kultuuriüritusi korraldava SA Kihnu Kultuuriruum nõukogu esimees.

Tobe ja ebaõiglane

Enu Mäela ja Maie Vaino
Enu Mäela ja Maie Vaino Foto: Arvo Meeks /Lõuna-Eesti Postimees

Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi algataja Enu Mäela

Vallavanema tegevus, mis viis muuseumijuhi äraminekuni, on kõige tobedam asi ja väga ebaõiglane Kersti Murumetsa suhtes. Murumets on Räpina ajaloo tutvustamisel väga palju ära teinud: andnud välja raamatuid, korraldanud näitusi ja ekskursioone. Lisaks on ta viinud iga aasta 3. jaanuaril läbi mälestuspäeva Vabadussõjas võidelnute ausamba juures.

Konflikt tekkis sellest, et Murumets pidas õigeks lossisaali sammaste paigutamist nende algsele kohale, vallavanem aga on selle vastu.

Märksõnad
Tagasi üles