Kanepilinnupaar seadis end aias sisse

Kanepilind kividel. Foto: Karl Adami

Põldlõokese ja kuldnoka kõrval on ­kanepilind üks neist sulelistest, keda pikisilmi kevadel oma aeda ootan. Nüüd on kanepilinnud end aeda sisse seadnud ja pesa punuma asunud. Põhjusi, miks neid niivõrd tavalisi linde vähe tuntakse, on mitu. Nad ­toimetavad küll peaaegu igas aias ja pargis, kuid nende välimus on tagasihoidlik pruunikashall. Vaid isaslinnu punakas laup ja rinnaesine pakuvad kontrasti.

Kanepilind on väga seltsiv ega pane pahaks samas aias toimetavaid liigikaaslasi. Suisa vastupidi: olen tähele pannud, et kui aias piisab toitu, pesitseb mitu paari üsna lähestikku. Ja kuna need malbed linnud ei tülitse, puudub vajadus valju laulu järele, millega oma territooriumi piiri märkida.

Kanepilind on nime saanud kanepipõldudel seemnete mugimise järgi. Tema toiduks ongi igasugused seemned, mille hankimiseks laskub kanepilind maapinnale palju tihedamini kui muud vintlased. Kui aias leidub lapike äraõitsenud võililli, võib olla üsna kindel, et kanepilind maandub nende keskele. Umbrohu hävitajana on ta väidetavalt ohakalinnu järel teisel kohal, seega väärt lind, keda aeda oodata.