Sisukord
Arvamus
Postimees
06.05.2020
Eesti Viilma Helme kriitikast: Tegemist on ju ka ristiinimesega. Annan talle andeks! (19) Ülemiste juht: mingit hängimist keskustes ei tule Eesti lühiuudised Viimsi sotsid hakkasid toetama Keskerakonda (1) Vald vabanes ebamugavast muuseumijuhist (2) Kanepilinnupaar seadis end aias sisse Majandus Kriisi eel toodi Eestisse hiigelkogus bensiini (14) Majanduse lühiuudised (1) Madalad hinnad viisid Eesti Energia kahjumisse (4) Välismaa Koroonaäpid hägustavad privaatsuse piire (5) Välismaa lühiuudised Nazarbajeva tagandamine kõigutab Kasahstani kaardimaja AJA PEEGEL ⟩ Daam lambiga viis ellu revolutsiooni kätepesus Arvamus Urve Tiidus: nimekiri haigusega X ehk kuidas tõlkida tulevikuprognoose (18) Evelyn Kaldoja: õigustamatu tõvelevitus Märt Põlluveer: mida teha tulevikus teisiti? Liis Aavik: harvikhaiguste ravi vajab riigi tuge Edward Lucas: mida Hiina meile Venemaa kohta õpetab? (7) Juhtkiri: kallid kütusemüüjad, usaldus on kadumas (12) Kultuur Kergejalgne catwalk fantaasiate ja foobiate miiniväljal Peeter Jalakas: nüüd andsime käest oma vabaduse (7) Sport Harrastusratturid ja -jooksjad püsivad juulini võistlusdieedil Eesti naisvehklejad on ka uues olukorras ühe jalaga Tokyo olümpial Tiimikaaslane: Otsa-Višnjova oli väga hea korvpallitajuga naiselik võistkonnamängija Jalgpalliliit tahab kontakttreeninguteks jätta vaid nädala ja lubab pettused ära hoida Indrek Tustit on tänulik: poleks Kirt saanud kuus nädalat midagi teha, oleks kahju mitmekuine Tartu Remonditud Vanemuise tänavalt vaatab vastu praak (14) Heiki Lill: kummaline pildimäng koroonasse nakatunutega Siiri Laidla: kas autoparkla on puudest tähtsam? Tartu ostab ülikoolilt 630 000 euro eest koolimaja Äsja avatud rannakeskuses soojendas vana vormi üles Eesti koondislane Kristo Kollo Arbi järv muutus Elva pärliks Valitsuse otsus võib mõned lapsed mai keskpaigas uuesti kooli viia Katse tungida geeniuse mõttemaailma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Evelyn Kaldoja: õigustamatu tõvelevitus

2 min lugemist
Evelyn Kaldoja. FOTO: Eero Vabamägi

Pean alustama meenutusest, kuidas ma mitte liiga palju aastaid tagasi grippi jäin. Ühel kenal kevadtalvisel pühapäeval, kui ärkasin pisut uimasena, aga ajasin end kohvi abil piisavalt üles, et minna kirikusse nagu tavaliselt.

Ei saa öelda, et oleksin missat väga teraselt jälgida suutnud, aga rutiinina ütlesin kõik tavalised vastused palvetele ning tegin kõik tavapärased žestid – muuseas kätlesin rahu soovimise kohal vähemalt viie inimesega, sest Peeter-Pauli katedraalis on pühapäeviti pingid rahvast täis, seisin pikas ja tihedas armulauajärjekorras ning ütlesin Kristuse ihu vastu võttes preestrile näkku «Aamen».

Pärast missat viis sama automaatpiloot mu Viru keskusesse. Käisin paaris poes, tundsin end ikka pisut uimasena ja läksin koju. Seal olin lõpuks nii läbi, et panin alla kraadiklaasi ja sain 39. Pea- ja lihasevalu olid tolleks ajaks ka kallal ning polnudki muud tahtmist kui sängi kägarasse tõmbuda.

See ei ole lugu hirmsas seisundis haiglasse sattumisest ega vastikutest tüsistustest nagu kopsu- või südamelihasepõletik. Aga enese­tunne oli ikka piisavalt halb, et mitte ­minna tavapäraselt külmetust Therafluga alla surudes tööle. Kõige püsivam halb mälestus on süümepiin, et ma nii sakraalses kui ka sekulaarses templis supernakatamas käisin, ning küsimus, kas minu nakkusahelast võis kellelgi midagi tõsist juhtuda.

PÄEVA KOMM

Vaidlus selle üle, et milleks koroonaviirusega hirmutada, kui grippigi sureb mitukümmend eestlast aastas, on nonsenss. Gripisurmade arv võiks olla nullilähedane.

Nagu viimatisest statistikast selgub, on tänavu grippi surnud 12 Eesti inimest. Neist vanim oli 85-aastane ja noorim jõudis elada vaid üheksa kuud. See arv oleks suurem, kui kogu ühiskond poleks võtnud «magusaima» gripihooaja teises pooles tarvitusele radikaalseid ettevaatusabinõusid koroonaviiruse vastu.

Eelmisel gripihooajal suri 57 Eesti inimest, nende seas üks laps. Üle-eelmisel hooajal nõudis tõbi 94 elu, nende seas kahe lapse oma. Gripiohvrite valdav osa kuulus riskirühmadesse – põeti teisi raskeid haigusi ja oldi kõrges eas.

Vaidlus selle üle, milleks koroonaviirusega hirmutada, kui grippigi sureb mitukümmend eestlast aastas, on nonsenss. Gripisurmade arv võiks olla nullilähedane. Gripi vastu on vaktsiinid, lihtsalt valdav osa eestlastest suhtub asjasse nagu minagi tolle kevadtalveni (ja luban, et ei iial enam uuesti) ehk ei vaevu kaitsesüstile minema.

Riskirühmi, kes mingi muu terviseseisundi või ea tõttu end gripi vastu vaktsineerida ei saa, on vähe. Enamik peaks end vaktsineerima peale enesekaitse ka selleks, et mitte olla kellegi muheda vanaema, enneaegsuse tõttu pisut haprama tervisega tita, vähiga kimpus isa või raseda naise surmakutsar. Kergelt üleoleva muigega isegi selleks, et kloorijoodik saaks muretult elada teiste tekitatud karja­immuunsuse kulul omas veidrusmullis.

Kuni me järgmist koroonaviiruse lainet kardame ja vaktsiini ootame, ei jäta tulevat hooaega kindlasti vahele ka gripp. Ehk oleks see aeg eemaldada üldrahvaliku tahtejõuga ringlusest vähemalt üks meie pika novembri nuhtlus, millele mingit teaduslikku õigustust pole?

Seotud lood
05.05.2020 07.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto