Kodune jalgpallihooaeg jõudis kesta vaid mõne päeva, kui stoppmärgiks kehastunud koroonaviirus karusselli seiskas. Eelmisest laupäevast on vutimehed küll tagasi õues koos rassimas, kuid näiteks väravavahid ei tohi kontaktreeningute alguseni käega palli püüda ega tõrjuda. Ometi on ju see nende töö üks tähtsamaid osi!

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Olgu, kätega tõrjumine ja püüdmine on väravavahitöös oluline, kuid praegune olukord annab väga hea võimaluse arendada jalaga mängu, mis on kollkipritemaailmas muutunud aina tähtsamaks. On ju näiteks nii mõneski tippklubis puurivaht rünnaku esimene algataja, kellelt oodatakse lisaks kindluse puutumatuna hoidmisele täpseid avanguid.

Sahkur võtab jalaga mängu tähtsuse selgitamiseks appi numbrid. «Esmaspäeval oli Eesti väravavahtide treeneritel veebiseminar Lissaboni Benfica puurivahtide juhendajaga. Benfica filosoofia põhineb teadusel: näiteks statistika ja meditsiin. Ta ütles, et Portugali liigas on umbes 65–75 protsenti väravavahtide tegevusest jalaga.»