Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
07.05.2020
Eesti Eesti lühiuudised Terviseametile antavate lisavolitustega satuvad inimeste õigused ohtu (4) Distantsõpe tekitas koolide vahel käärid Valitsus arutab järgmisi leevendusi (10) Eesti NSV üks viimaseid julgeolekujuhte Karl Kortelainen: Vaino oli ju veel pehmem kui Rüütel (21) Majandus Firma ümber pööranud iduettevõtja: see oli parim otsus! (1) Majanduse lühiuudised Eesti pankadel jagub puhvreid ka pikemaks kriisiks Saksa kohtu otsus külvab nii õiguslikku kui ka rahapoliitilist segadust (2) Töötukassa palgatoetus võib kodulaenust ilma jätta (10) Välismaa Kodanikupalgast oli soomlaste tööle aitamisel vähe tulu (15) Välismaa lühiuudised Eesti särab kui endise idabloki tugevaim demokraatlik riik (17) Arvamus Julia Laffranque: kas inimõigused on koroona riskigrupp? (6) Ardo Hansson: ei muutu suurt midagi (44) Ene-Margit Tiit: mõned rehkendused seoses viirusega (2) Kultuur Õudusfilmid on juba sinu kodus Kuidas katkuepideemiad on maailma mõjutanud (1) Hendrik Alla: autokino ei kõlba kuhugi Sport Spordi lühiuudised Urmas Sõõrumaa võitles valitsuselt raha välja (5) INTERVJUU ⟩ Andrus Raadik: annaksin oma viimase palga kohe tagasi, kui vaid koju saaksin Maa Elu Aianduspisikust nakatunud tühjendavad puukoole Nädala mõte: maale appi arvutis istudes Lambavillast pakke­materjal tõi võidu Foto ⟩ Põllumees kaevas põllult välja tõelise kivijuraka Kohalikud panid rahad kokku ja taasavavad Leesi külapoe (1) 200 miljoni euro plaan võiks olla paindlikum Hapuoblikamahl aitab peavalu vastu Ilmajutt: mis teeb ilmastiku muutlikuks? Rabarber sobib küpsetistesse, hoidistesse ja magustoitudesse Köögiviljapeenras valitsegu sõbralikud suhted Kevadseeni leiab kuni suveni Tartu Inimesed paluvad häirekeskuselt abi kallima mandrile ja hobuse Lätti arstile toimetamises Jüri Kõre: kus on rahvarände päris riskid? Jüri Laurson: kõrge elektrivõrgutasu vähendab käivet (1) E-apteegist telliti tipphetkel minutis 150 karpi maske Linn alustas eriolukorrast ülemineku kampaaniat Tartu lühiuudised Olerex pidi valmis tanklast kauba välja viima ja ähvardas Tartut kahjunõudega (9) Nukunäitleja Sandra Lange kätetööna sündis kaks telesaate maski Inga Lunge kogus raamatusse kirjad minevikku ja tulevikku Foorumil tuleb juttu kultuurielust pärast kriisi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hapuoblikamahl aitab peavalu vastu

2 min lugemist
Haput oblikat saab peenra pealt noppida juba aprillis. FOTO: 2 × Shutterstock

Hapu oblikas on kevadel aias esimesi, mis rohelisi lehti näitab.

Oblikas (Rumex) on tuultolmlejate rohttaimede perekond tatraliste sugukonnast, maailmas esindatud ligemale 200 liigiga. Eesti looduses kasvab 13 oblikaliiki.

Oblikatest tuntum on hapu oblikas (R. acetosa). Meie niitude tavaline asukas kasvab niiskematel kohtadel, teeääres ja põlluumbrohuna. Teine tuntud oblikas on kärnoblikas (R. crispus), mida leidub elamute ümbruses, teeääres, mererannal ja põllul umbrohuna.

Kärnoblikat kasutati laialt vanemas rahvameditsiinis.

Ettevaatust oblikhappega

Ravimina kasutatakse eeskätt hapu oblika lehti ja juuri. Rahvameditsiinis tarvitatakse oblikamahla sapieritust soodustava vahendina, seda võetakse kolm korda päevas supilusikatäis enne sööki. Kollatõve ja maksahaiguse vastu soovitatakse mahla koos veiniga, sama segu kergendab ka menstruatsiooni. Mahla võib peavalu korral sisse võtta või määrida meelekohtadele.

Oblikal on haavu parandav ja antiseptiline toime. Soovitatav kasutada avitaminoosi, pärakuverejooksu, värskete haavade ja angiini ravis. Hapu oblikas parandab söögiisu ja ergutab seedimist, puhastab verd ja on kerge lahtisti.

Ei tohi tarvitada neeruhaiguste, kõhulahtisuse ja podagra korral, sest sisaldab liigselt oblikhapet. Hapu oblika ülemäärane söömine võib põhjustada oblikhappesoolade ilmumist uriini ning tekitada neeru- ja põiekive. Kui oblikhape reageerib kaltsiumiga, moodustuvad taim- ja loomorganismides oblikhappe soolad, oksalaadid. Organismis võib tekkida kaltsiumipuudus või neerukivid. Ettevaatlik peab olema ka mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite korral.

Sügiseks võib vanemate lehtede oblikhappesisaldus tõusta, seega toiduks tuleb tarvitada nooremaid kevadisi lehti. Droogiks korjata õitseaja algul, seemneid nende valmides. Seemneid kasutatakse seedehäirete vastu ja usside väljutamiseks lastel. Kuivatatult võib valmistada teed, kuivatamine vähendab ka oblikhappesisaldust.

Hapuoblikaseemneid kasutatakse lastel usside väljutamiseks. FOTO: Shutterstock

Teeks võtta 3 sl kuivatatud lehedroogi, valada peale pool liitrit keeva vett ja lasta paar tundi tõmmata. Teed kasutada külmetuse ja angiini korral kurgu loputamiseks ja kuristamiseks.

Kasvab ka aias

Aias kasvatatakse köögiviljana aedoblikat, spinatoblikat ja tömbilehist oblikat. Kultuur­oblikate lehed on õrnemad ja neis leidub vähem happeid. Oblikad on mitmeaastased külmakindlad taimed, vaid väga külmal ja lumevaesel talvel võivad taimed kannatada saada.

Oblikas eelistab valgus­rikast kasvukohta, aga lepib ka varjuga, kuid siis sisaldavad lehed rohkem oblikhapet ja nitraate. Ei talu kuivust ega liigniiskust. Ühel kohal soovitatakse kasvatada mitte üle paari aasta, sest siis langeb järsult nii lehtede kvaliteet kui ka saak.

Toiduks mitut moodi

Oblikaid paljundatakse tavaliselt seemnest. Seemned külvatakse kasvukohale varakevadel või suve teisel poolel. Seemned hakkavad idanema kohe pärastb lume sulamist.

Meeldivalt hapu maitse ja askorbiinhappe sisalduse tõttu eelistatakse haput oblikat tarvitada värskena. Samas võib seda konserveerida, soolata, kuivatada ja isegi suhkruhoidisena valmistada. Kasuta hapuoblikat kui maitsetaime, kuid proovi ka suppides, salatites ja pirukatäidistes.

Supikeetmisel võib kasutada pestud munakoort, mis sisaldab oblikhapet siduvat lubiainet, supi valmimisel saab selle eemaldada. Lihapuljongis keedetud supile lisatakse serveerimisel keedetud muna ja haput või rõõska koort. Ka piim ja koor muudavad oblikhappe inimorganismile ohutuks. Oblikalehti võib lisada kohupiimale, rohelistele salatitele, kastmetele ja suppidele. Noortest lehtedest valmistatakse oblikasalatit ja -suppi, hautatakse koos valge peakapsa või spinatiga.

Oblika-nõgesesupp

2 liitrit vett, 3 sl riisi või kruupe, 200 g noori kõrvenõgeselehti, 200 g oblikaid, 1 sl võid, 2 keedetud muna, 4 sl hapukoort, soola.

Keeda riis või kruubid soolaga maitsestatud vees pehmeks. Nõgesed ja oblikad nõruta hoolikalt, haki peeneks ja lisa supile. Lase veel kord keema, lisa või ja maitsesta lõplikult. Laualeandmisel pane supile hakitud mune ja hapukoort, soovi korral ka vorstiribasid.

Seotud lood
06.05.2020 08.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto