Sisukord
Maa Elu
Postimees
07.05.2020
Eesti Eesti lühiuudised Terviseametile antavate lisavolitustega satuvad inimeste õigused ohtu (4) Distantsõpe tekitas koolide vahel käärid Valitsus arutab järgmisi leevendusi (10) Eesti NSV üks viimaseid julgeolekujuhte Karl Kortelainen: Vaino oli ju veel pehmem kui Rüütel (21) Majandus Firma ümber pööranud iduettevõtja: see oli parim otsus! (1) Majanduse lühiuudised Eesti pankadel jagub puhvreid ka pikemaks kriisiks Saksa kohtu otsus külvab nii õiguslikku kui ka rahapoliitilist segadust (2) Töötukassa palgatoetus võib kodulaenust ilma jätta (10) Välismaa Kodanikupalgast oli soomlaste tööle aitamisel vähe tulu (15) Välismaa lühiuudised Eesti särab kui endise idabloki tugevaim demokraatlik riik (17) Arvamus Julia Laffranque: kas inimõigused on koroona riskigrupp? (6) Ardo Hansson: ei muutu suurt midagi (44) Ene-Margit Tiit: mõned rehkendused seoses viirusega (2) Kultuur Õudusfilmid on juba sinu kodus Kuidas katkuepideemiad on maailma mõjutanud (1) Hendrik Alla: autokino ei kõlba kuhugi Sport Spordi lühiuudised Urmas Sõõrumaa võitles valitsuselt raha välja (5) INTERVJUU ⟩ Andrus Raadik: annaksin oma viimase palga kohe tagasi, kui vaid koju saaksin Maa Elu Aianduspisikust nakatunud tühjendavad puukoole Nädala mõte: maale appi arvutis istudes Lambavillast pakke­materjal tõi võidu Foto ⟩ Põllumees kaevas põllult välja tõelise kivijuraka Kohalikud panid rahad kokku ja taasavavad Leesi külapoe (1) 200 miljoni euro plaan võiks olla paindlikum Hapuoblikamahl aitab peavalu vastu Ilmajutt: mis teeb ilmastiku muutlikuks? Rabarber sobib küpsetistesse, hoidistesse ja magustoitudesse Köögiviljapeenras valitsegu sõbralikud suhted Kevadseeni leiab kuni suveni Tartu Inimesed paluvad häirekeskuselt abi kallima mandrile ja hobuse Lätti arstile toimetamises Jüri Kõre: kus on rahvarände päris riskid? Jüri Laurson: kõrge elektrivõrgutasu vähendab käivet (1) E-apteegist telliti tipphetkel minutis 150 karpi maske Linn alustas eriolukorrast ülemineku kampaaniat Tartu lühiuudised Olerex pidi valmis tanklast kauba välja viima ja ähvardas Tartut kahjunõudega (9) Nukunäitleja Sandra Lange kätetööna sündis kaks telesaate maski Inga Lunge kogus raamatusse kirjad minevikku ja tulevikku Foorumil tuleb juttu kultuurielust pärast kriisi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: mis teeb ilmastiku muutlikuks?

2 min lugemist
Mitmel aprillipäeval kattis maad lumevaip.  FOTO: Arvo Meeks

Ikka ja jälle võib kuulda arutlusi sügisest saati vindunud eeltalve, veebruarist alates aga varakevade teemadel.

„Jugavool teeb korralike trikke – sisuliselt vist juba 2019. aasta poolest novembrist alates, et tekivad sellised pooles vinnas hooaja ilmad.” Seda tõdemust saab päris hästi selgitada tsirkulatsiooniga. Tsirkulatsioon on suurte ja suhteliselt püsivate õhuvoolude kogum, mille abil toimub õhumasside horisontaalne ja vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. See muudab ilma ja ilmastiku muutlikuks.

Tsirkulatsioonide klassifikatsioone on ainuüksi Euroopa kohta rohkesti. Ka Eesti kohta on kohandatud või lausa omaette koostatud tsirkulatsiooni jaotusi. Lihtsatest ja üldistest võib Eestis eelistada Wangenheimi-Girsi klassifikatsiooni, milles on (Ida-)Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsiooni makrotüüpi (suurvormi): vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast.

C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias (või Põhjamerel Suurbritannia kohal) aga antitsüklon. E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon. W-tüübi korral asub antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.

See, milline tsirkulatsioonivorm on parasjagu ülekaalus, sõltub Rossby ehk planetaarlainetest (lained läänevoolus) ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained. Seetõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-tüüp) asendub põhja- või kaguvooluga (vastavalt C- või E-tüüp) ja see tähendab suuri anomaaliaid.

Sügis- ja talvekuudel oli selgelt tegu W- ehk läänetüübiga, sest madalrõhkkondadele oli tee läänest valla, ookeanilt saabus üksteise järel torme, mis tõid soojust ja niiskust Euroopa põhjaossa. Alles märtsis olukord muutus ja vaheldumisi olid nii C- ehk põhjatüüp või ka E-tüüp ülekaalus. Põhjatüübi tõttu saabus polaaraladelt külm õhumass, sadas lund, varakevad jäi vinduma.

Alles 1. mail sai varakevad viimaks ometi läbi, öökülmad ja lumesajud lõppesid. Põhjavool siiski päris rahule meid ei jäta: tänane tervitab kõleda ilmaga, kuigi sisemaal peaks päikese abiga siiski 10 kraadi piir saama ületatud. Homme ehk reede toob soojema õhumassi, aga ka niiskust ja pilvi.

Nädal lõpeb küll kevadiselt sooja ilmaga, ent arvatavasti on pilves ja vihmavõimalus suur. Nädala algus toob tõenäoliselt tormise ja sajuse, ühtlasi ka jahedama ilma. Praegustel andmetel näib, et selline jahe ja niiske ilm jääb pikemaks ajaks püsima. Pilved ja ehk ka tuul hoiavad vast suuremad öökülmad ära, kuid elame, näeme.

Kuigi rekordsooja talve kõrval tundus märts ja eriti aprill lootusetult kõleda ja külmana, oli märts keskmisest märksa soojem, aprilli õhusoojus vastas täpselt nn normile, Riigi Ilmateenistuse aprilli kokkuvõte märgib küll, et oli 0,2 kraadi normist soojem. Kui märtsis oli loodus arengus kuni kuu aega ees, siis nüüdseks on loodus jõudnud arengus tavapärasesse seisu.

Seotud lood
06.05.2020 08.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto