Köögiviljapeenras valitsegu sõbralikud suhted

Arusaam teineteist toetavatest taimekooslustest aiaviljade kasvatamisel ulatub kaugele minevikku, juba meie vanaemade peenardel kõrgusid maasikate vahel küüslaugud. FOTO: Shutterstock

Kuigi moodne seltsilistaimedega kaetud aialapp võib välja näha nagu põnev ja rikkalik Tootsi peenar, ei ole seal midagi juhuse hooleks jäetud – parima tulemuse saavutamiseks peab see olema hoolikalt kavandatud.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Juba meie vanaemade peenardel kõrgusid maasikate vahel küüslaugud ja porgandite naabrusse oli kombeks istutada petersellitaimi.

Arusaam teineteist toetavatest taimekooslustest aiaviljade kasvatamisel ulatub kaugele minevikku. Seda teadmist on kasulik igal kevadel uuesti värskendada, eriti kui on kavas mõnd uut köögivilja kasvatama asuda.

Põlvamaal tegutseva Palusalu Aedade aiakujundaja Maria Palusalu andis ülevaate, millised köögivilja-, maitse- ja ilutaimed on omavahel head naabrid ning millised taimed üksteist eriti ei salli.

Kihiline peenar

Maria Palusalu teatel pakub segakultuuride peenar rohkem võimalusi – peenart saab kihiliselt üles ehitada. „Saab teha vaheleistutust või vahelekülvi, istutada taimi peenra äärde või panna kultuurid eri ridadena. Taimed peavad üksteist täiendama nii mulla all kui mulla peal,” selgitas Palusalu. Selline planeerimine tagab taimedele parema toitainekasutuse, lisaks luuakse kahjuritõrje ühisrinne.

Kihilisel seltsilistaimede planeerimisel on veel üks pluss: mullapind on varjutatud või tervenisti kaetud. See aitab paremini niiskust säilitada ja hoiab umbrohud eemale. Kui panna kokku valed taimed, võib see tuua kaasa probleeme, mida aias ei taha – taimede kasvuseisaku, taimehaigused ja -kahjurid.

06.05.2020 08.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto