Sisukord
Arvamus
Tänane leht
07.05.2020
Eesti Eesti lühiuudised Terviseametile antavate lisavolitustega satuvad inimeste õigused ohtu (4) Distantsõpe tekitas koolide vahel käärid Valitsus arutab järgmisi leevendusi (10) Eesti NSV üks viimaseid julgeolekujuhte Karl Kortelainen: Vaino oli ju veel pehmem kui Rüütel (21) Majandus Firma ümber pööranud iduettevõtja: see oli parim otsus! (1) Majanduse lühiuudised Eesti pankadel jagub puhvreid ka pikemaks kriisiks Saksa kohtu otsus külvab nii õiguslikku kui ka rahapoliitilist segadust (2) Töötukassa palgatoetus võib kodulaenust ilma jätta (10) Välismaa Kodanikupalgast oli soomlaste tööle aitamisel vähe tulu (15) Välismaa lühiuudised Eesti särab kui endise idabloki tugevaim demokraatlik riik (17) Arvamus Julia Laffranque: kas inimõigused on koroona riskigrupp? (6) Ardo Hansson: ei muutu suurt midagi (44) Ene-Margit Tiit: mõned rehkendused seoses viirusega (2) Kultuur Õudusfilmid on juba sinu kodus Kuidas katkuepideemiad on maailma mõjutanud (1) Hendrik Alla: autokino ei kõlba kuhugi Sport Spordi lühiuudised Urmas Sõõrumaa võitles valitsuselt raha välja (5) INTERVJUU ⟩ Andrus Raadik: annaksin oma viimase palga kohe tagasi, kui vaid koju saaksin Maa Elu Aianduspisikust nakatunud tühjendavad puukoole Nädala mõte: maale appi arvutis istudes Lambavillast pakke­materjal tõi võidu Foto ⟩ Põllumees kaevas põllult välja tõelise kivijuraka Kohalikud panid rahad kokku ja taasavavad Leesi külapoe (1) 200 miljoni euro plaan võiks olla paindlikum Hapuoblikamahl aitab peavalu vastu Ilmajutt: mis teeb ilmastiku muutlikuks? Rabarber sobib küpsetistesse, hoidistesse ja magustoitudesse Köögiviljapeenras valitsegu sõbralikud suhted Kevadseeni leiab kuni suveni Tartu Inimesed paluvad häirekeskuselt abi kallima mandrile ja hobuse Lätti arstile toimetamises Jüri Kõre: kus on rahvarände päris riskid? Jüri Laurson: kõrge elektrivõrgutasu vähendab käivet (1) E-apteegist telliti tipphetkel minutis 150 karpi maske Linn alustas eriolukorrast ülemineku kampaaniat Tartu lühiuudised Olerex pidi valmis tanklast kauba välja viima ja ähvardas Tartut kahjunõudega (9) Nukunäitleja Sandra Lange kätetööna sündis kaks telesaate maski Inga Lunge kogus raamatusse kirjad minevikku ja tulevikku Foorumil tuleb juttu kultuurielust pärast kriisi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ardo Hansson: ei muutu suurt midagi

4 min lugemist
Ardo Hansson. FOTO: Mihkel Maripuu

Koroonaviiruse kahjud võrreldes eelmiste üleilmsete pandeemiate või hiljutiste katastroofidega on üpris tagasihoidlikud. Et inimeste mälu on lühike, kaob ka seekordne kriis peagi unustusse, kirjutab Eesti Panga endine president Ardo Hansson.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kaks asja on üsna selged. Esiteks on koroonakriisil ränk lühiajaline majanduslik mõju, eriti ettevõtlusele ja seal töötavatele inimestele. Teiseks jäävad järgmiste kvartalite jooksul tarbimine ja investeeringud tõenäoliselt mõõdukaks, nii vähenenud sissetulekute kui ka kasvanud hirmu ja ebakindluse tõttu (sealhulgas hirm võimalike uute nakatumislainete ees).

Pandeemia pikemaajalise mõju üle on aga rohkem debateeritud. Mitme kommentaatori arvates saab sellest juhtumist pöördepunkt, mis kas püsivalt vähendab meie elatustaset või viib meid senisest väga teistsuguse ühiskonna ja majanduse korralduseni. Mõned utopistlikumad või mässulisemad kuulutavad isegi «ületarbimise», turumajanduse või liberaalse demokraatia lõppu. Kui see viirus pole kõigist eelkäijatest täiesti erinev, on minu arvates selline areng äärmiselt ebatõenäoline, ja seda kolmel põhjusel.

Esiteks – pandeemia ei muuda põhimõtteliselt Eesti pikaajalist tootmisvõimsust, mõõdetud meie tööjõu või füüsilise kapitali (masinad, seadmed, rajatised, taristu) suuruse järgi. Eesti tööealine elanikkond on praegu 981 000 inimest. Arvestades haiguse senist levikut, ei tohiks pandeemia sellele arvule märgatavat mõju avaldada. Viiruse tagajärjel mõned surevad ja teised vaid haigestuvad, kuid surmajuhtumid (seni umbes 50) jäävad tõenäoliselt üliväikeseks osaks kogu elanikkonnast. Samuti näib, et viirus mõjutab ebaproportsionaalselt vanemas eas inimesi. See tähendab, et mõju tööealisele elanikkonnale kujuneb veelgi väiksemaks kui selle kahju kogu elanikkonnale.

06.05.2020 08.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto