Sisukord
Arvamus
Postimees
07.05.2020
Eesti Eesti lühiuudised Terviseametile antavate lisavolitustega satuvad inimeste õigused ohtu (4) Distantsõpe tekitas koolide vahel käärid Valitsus arutab järgmisi leevendusi (10) Eesti NSV üks viimaseid julgeolekujuhte Karl Kortelainen: Vaino oli ju veel pehmem kui Rüütel (21) Majandus Firma ümber pööranud iduettevõtja: see oli parim otsus! (1) Majanduse lühiuudised Eesti pankadel jagub puhvreid ka pikemaks kriisiks Saksa kohtu otsus külvab nii õiguslikku kui ka rahapoliitilist segadust (2) Töötukassa palgatoetus võib kodulaenust ilma jätta (10) Välismaa Kodanikupalgast oli soomlaste tööle aitamisel vähe tulu (15) Välismaa lühiuudised Eesti särab kui endise idabloki tugevaim demokraatlik riik (17) Arvamus Julia Laffranque: kas inimõigused on koroona riskigrupp? (6) Ardo Hansson: ei muutu suurt midagi (44) Ene-Margit Tiit: mõned rehkendused seoses viirusega (2) Kultuur Õudusfilmid on juba sinu kodus Kuidas katkuepideemiad on maailma mõjutanud (1) Hendrik Alla: autokino ei kõlba kuhugi Sport Spordi lühiuudised Urmas Sõõrumaa võitles valitsuselt raha välja (5) INTERVJUU ⟩ Andrus Raadik: annaksin oma viimase palga kohe tagasi, kui vaid koju saaksin Maa Elu Aianduspisikust nakatunud tühjendavad puukoole Nädala mõte: maale appi arvutis istudes Lambavillast pakke­materjal tõi võidu Foto ⟩ Põllumees kaevas põllult välja tõelise kivijuraka Kohalikud panid rahad kokku ja taasavavad Leesi külapoe (1) 200 miljoni euro plaan võiks olla paindlikum Hapuoblikamahl aitab peavalu vastu Ilmajutt: mis teeb ilmastiku muutlikuks? Rabarber sobib küpsetistesse, hoidistesse ja magustoitudesse Köögiviljapeenras valitsegu sõbralikud suhted Kevadseeni leiab kuni suveni Tartu Inimesed paluvad häirekeskuselt abi kallima mandrile ja hobuse Lätti arstile toimetamises Jüri Kõre: kus on rahvarände päris riskid? Jüri Laurson: kõrge elektrivõrgutasu vähendab käivet (1) E-apteegist telliti tipphetkel minutis 150 karpi maske Linn alustas eriolukorrast ülemineku kampaaniat Tartu lühiuudised Olerex pidi valmis tanklast kauba välja viima ja ähvardas Tartut kahjunõudega (9) Nukunäitleja Sandra Lange kätetööna sündis kaks telesaate maski Inga Lunge kogus raamatusse kirjad minevikku ja tulevikku Foorumil tuleb juttu kultuurielust pärast kriisi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jüri Laurson: kõrge elektrivõrgutasu vähendab käivet

2 min lugemist
Jüri Laurson FOTO: Margus Ansu

Elektrita oleme täiesti abitud. Seega elektrienergia varustuskindlus on riigi energiajulgeoleku nurgakivi. Elektri võrguteenuse tasud ei tohiks pärssida elektrienergia tarbimist, vaid peaksid soodustama elektrimüüki, kuid tegelikkus on vastupidine.

Viimastel aastatel on tänu nüüdisaegsete säästlike elektriseadmete kasutuselevõtule ja säästmise vajaduse teadvustamisele tarbimine vähenenud. Kuid tarbimise vähenemise tagajärjel on käive vähenenud ja Elektrilevil on tekkinud krooniline rahanappus, mis on seadnud ohtu elektrivõrgu hooldamise ja remondi. Nad on tõstnud võrgutasusid, mis minu meelest juba takistavad käibe suurenemist, need tariifid on liiga kõrged.

Näiteks tarvitan kodus kuus elektrit 271,78 kWh, milles tarbitud elektri eest maksan 10,13 eurot ja elektri võrguteenuse eest tasun 22,57 eurot. Seega võrguteenuse tasu on 2,228 korda kallim elektrist!

Elektritarbimise suurendamiseks tulnuks võrguteenuse tasusid vähendada. Raha saamiseks aga kehtestati igale tarbijale võrguteenuse kuutasu, mis vähendab veelgi käivet. Kuutasu rakendamist põhjendatakse väitega, nagu tarbija liitumispunktis alakoormatud peakaitse koormaks võrku! Unustatakse, et igal tarbijal on liitumispunkti peakaitsme amperaaž just nii suur, mis võimaldab tal elektrit teatud hetkel peakaitsme läbilaskevõime ulatuses kasutada. Vajadus ei ole ju kogu aeg ühesugune.

Arusaamatust tekitab, miks Elektrilevi soovitab tarbijal kuutasu vähendamiseks tasuta loobuda osast liitumispunkti peakaitsme ampritest. Justkui oleks liitumisel müüdud ampreid vastavalt tarbija vajadusele, kuid liinide läbilaskevõime jäeti vastavusse viimata ja nüüd on häda käes, sest raha elektriliinide nõuetele vastavusse viimiseks ei jagu.

Elektrilevil on tekkinud krooniline rahanappus, mis on seadnud ohtu elektrivõrgu hooldamise ja remondi.

Elektrilevil puudub aga tahtmine tarbijale soovitatud peakaitsme vähendamisel loobutud amprite eest raha tagasi maksta. Äriettevõttel peaks olema kohustus firma poolt tarbijale soovitatud, aga hiljem loobutud ampreid liitumistasu hinnaga tagasi osta. Kuutasu seadmine igale tarbijale ent näitab, et firma ei tule käibe vähenemisel elektrienergia tarbijale vahendamisega toime.

Segadust tekitab seejuures võrguteenuse hinnakirja sõnastus, mille alusel «rakendatakse kuutasu igale tarbijatele, kui tarbimiskohas eelmise aasta tarbimine puudus või oli kuni 250 kWh aastas». Paraku rakendatakse võrguühenduse kuutasu igale tarbijale vastavalt peakaitsme ampritele, olenemata aasta tarbimisest.

Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul ei võimalda elektri madal hind investeerida uutesse võimsustesse. Samas Eleringi juht justkui unustab, et elektrienergia vabaturu hind on odav, kuid sellele lisandub kõrge võrguteenuse tasu. Seega on elektrienergia hind tänu võrguteenustasudele kõrge, mis ei soodusta elektri tarbimist.

Väike elektriaktsiisi langetamine tarbimist ei kasvata ja käivet ei suurenda. Ainus võimalus saada elektrivõrgu haldamiseks raha on elektritarbimist suurendada. Reklaam ütleb aga hoopis, et kui vähendad iga päev elektri tarbimist 1 kWh, hoiad aastas kokku umbes 40 eurot ja kõige parem on tarbimata energia.

Huvitav, kust siis tuleb raha Elektrilevi üle 60 000 kilomeetri elektriliinide ja umbes 24 000 alajaama hoolduseks ja remondiks?

Elektrienergia soodne hind annaks võimaluse ahiküttega korterites kasutada tahkekütuse asemel keskkonda säästvat elektrikütet, kokku võttes suurendaks käivet. Tarbimise edasise vähenemise korral kerkiks aga võrgutasu ju veelgi.

Seotud lood
06.05.2020 08.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto