Sisukord
Arvamus
Postimees
03.06.2020
Eriolukord tõi kohtusse kaks korda rohkem laste hooldusõiguse vaidlusi Eesti Kopli lahte eksinud delfiinid ei pruugi osata lahkuda Eesti lühiuudised Eesti koroona-uuring: piirangute leevendamine ei toonud haigestumiste kasvu (5) Riik sunnib vahetama tähtsamad investeeringud vähemoluliste vastu (4) Majandus Silikaatkividest ehitamine teeb comeback’i Majanduse lühiuudised Ärinaist süüdistatakse ulatuslikus rahapesus (2) Välismaa Balti välisministrid tõid Poola kolleegi oma mulli Itaalia tähistas koroonakriisi ajal vabariigi päeva Vene firma nõuab Le Peni parteilt võlga tagasi Välismaa lühiuudised Kohalik vaade ⟩ Ungarit kummitab sajandivanune trauma (3) Kommentaar ⟩ Vene omavalitsuste liitmine lahustab rahvusi Arvamus Juhtkiri: liivlaste testament leitud! (2) Marti Aavik: keda politseinik tulistab? (7) Toomas Koobas, Margus Maasing: digiriigi varjus pool Edward Lucas: pandeemia mõjutas geopoliitilist maailmapilti Karmo Tüür: Vene alternatiiv Rail Balticule Martin Küüsmaa: Noored peaks kohustuslikku pensionisammast tuliselt toetama (3) Kultuur Taavi Eelmaa: välgu kodustamine on keeruline protseduur Kultuuri lühiuudised Eestist võib saada suurtuuride must auk (9) Prügimägi, lageraie ja ihukaitsega ninasarvik Sport Umbraško jätkab Tarva peatreenerina «E-ralli on ülekaalulisele parem rasvapõletustrenn kui jooksmine.» Tartu Heljo Pikhof: töötushüvitis ei tohi meest narrida Erkki Bahovski: naised, maasikad ootavad teid! (1) Laenutõukerattad tõid linna nii elevust kui ka segadust Marja tänav Supilinnas saab kõnnitee Tartu lühiuudised Ülikooli tänava suur remont valmib plaanitust ligi kaks kuud varem Lastelaulupeo suure juubeli aasta avamine lõppes kunstilise juhi õnnitlemisega Viis vabatahtlikku koristasid Aardla poldrilt üle kahe tonni prügi Ambitsioonika jalgrattatiimi eestvedaja Rene Mandri sõnul seisavad sõitjad suurte valikute ristteel Värvirõõmsas Pallases on ka must ja valge tuba Heidi Iivari asub Soome kultuuriveduriks Tartus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: ohtlik võimu suurendamine

2 min lugemist
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Eriolukord on Eestis kestnud peaaegu kaks kuud ning selle käigus on lisaks kriisi lahendamisele oluline ka õpikoht tuleviku kriiside edukamaks lahendamiseks. Valitsus on asunud tegutsema ning täiendanud riigikogu menetluses olevat meditsiiniseadmete eelnõu 165SE ka hädaolukorra seaduse muudatustega. Kriisikogemustest õppida on tähtis, kiirustades ja ilma avaliku debatita ning kobareelnõuga nii põhimõttelisi muudatusi teha ei ole õige.

Kehtiv kriisijuhtimise süsteem näeb ette olukorra lahendamist võimalikult madalal tasemel. Vastutav asutus, näiteks terviseamet, juhib olukorda. See on Eestis varem töötanud, kuid me ei ole nii suures kriisis enne ka olnud ning terviseameti aeglane start näitas, et mingit muutust on vaja. Puudunud on aga igasugune arutelu selle üle, millist muutust. Praeguse muudatusega saab valitsus võtta asutusi üle käsijuhtimisele ning vastavalt eelnõu seletuskirjale õiguse anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korraldus anda välja haldusakt või sooritada toiming, lõpetada või keelata toimingu sooritamine ning toimingu sooritamine osaliselt või täielikult peatada. Sellist sekkumist asutuse tegemistesse lubatakse küll vaid juhul, kui tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või mille mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile. Täiesti puudu on aga käsitlus, kuidas sellist mõju hinnata.

Kriisikogemustest õppida on tähtis, kiirustades ja ilma avaliku debatita ning kobareelnõuga nii põhimõttelisi muudatusi teha ei ole õige.

Valitsus saab praegugi riigiasutusi suunata ja anda kriisi «lahendamist juhtivale asutusele korralduse täita õigusaktides toodud ülesandeid» (seletuskirja sõnastus). See on osa täitevvõimu toimimisest. Ometigi avardavad eelnõuga tehtud muudatused valitsuse võimupiire ning eelnõu sellisel kujul menetlemine tuleks peatada. Vormiliselt lisati võimupiire avardavad volitused lihtsalt ühe parlamendis oleva eelnõu sappa, ja kuigi avalikkus on sellist praktikat seni sallinud, tuleks sellest loobuda. Debatti eelnõu muudatuste üle pole olnud, läbi on vaidlemata volituste tegelik tähendus ning kiirustamine jätab vähemalt mulje soovist saada eriolukorra varjus võimu juurde.

Planeeritud muudatused on ohtlikud, kuna hädaolukorda Eestis välja ei kuulutata ning selle algus ja lõpp on hinnangulised. Piisab, kui mõni minister ütleb intervjuus, et nüüd on meil hädaolukord. Valitsus saaks edaspidi otseselt suunata terviseameti, veterinaar- ja toiduamet, keskkonnaameti, riigi infosüsteemi ameti, päästeameti, aga ka politsei- ja piirivalveameti ning kaitsepolitseiameti tegemisi. Saab anda asutusele korralduse kaasata kaitsevägi, isegi kui asutus seda vajalikuks ei pea.

Muudatuste tegemine praeguses olukorras sunnib teise pilguga lugema ka värsket Freedom House’i raportit, milles tõdetakse, et meie piirkonnas on raporti 25-aastase ajaloo vältel demokraatia madalseis ning 29st analüüsitud riigist on vaid kümme selgelt demokraatlikud. Samuti viidatakse ohule, et praegune pandeemia loob võimaluse krahmata endale suuremaid volitusi. Selles olukorras ei vaja me kiirustades tehtud ja valitsuse volitusi suurendavat seadust.

Seotud lood
02.06.2020 03.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto