Sisukord
Arvamus
Postimees
03.06.2020
Eriolukord tõi kohtusse kaks korda rohkem laste hooldusõiguse vaidlusi Eesti Kopli lahte eksinud delfiinid ei pruugi osata lahkuda Eesti lühiuudised Eesti koroona-uuring: piirangute leevendamine ei toonud haigestumiste kasvu (5) Riik sunnib vahetama tähtsamad investeeringud vähemoluliste vastu (2) Majandus Silikaatkividest ehitamine teeb comeback’i Majanduse lühiuudised Ärinaist süüdistatakse ulatuslikus rahapesus (2) Välismaa Balti välisministrid tõid Poola kolleegi oma mulli Itaalia tähistas koroonakriisi ajal vabariigi päeva Vene firma nõuab Le Peni parteilt võlga tagasi Välismaa lühiuudised Kohalik vaade ⟩ Ungarit kummitab sajandivanune trauma Kommentaar ⟩ Vene omavalitsuste liitmine lahustab rahvusi Arvamus Juhtkiri: liivlaste testament leitud! (2) Marti Aavik: keda politseinik tulistab? (6) Toomas Koobas, Margus Maasing: digiriigi varjus pool Edward Lucas: pandeemia mõjutas geopoliitilist maailmapilti Karmo Tüür: Vene alternatiiv Rail Balticule Martin Küüsmaa: Noored peaks kohustuslikku pensionisammast tuliselt toetama (3) Kultuur Taavi Eelmaa: välgu kodustamine on keeruline protseduur Kultuuri lühiuudised Eestist võib saada suurtuuride must auk (9) Prügimägi, lageraie ja ihukaitsega ninasarvik Sport Umbraško jätkab Tarva peatreenerina «E-ralli on ülekaalulisele parem rasvapõletustrenn kui jooksmine.» Tartu Heljo Pikhof: töötushüvitis ei tohi meest narrida Erkki Bahovski: naised, maasikad ootavad teid! (1) Laenutõukerattad tõid linna nii elevust kui ka segadust Marja tänav Supilinnas saab kõnnitee Tartu lühiuudised Ülikooli tänava suur remont valmib plaanitust ligi kaks kuud varem Lastelaulupeo suure juubeli aasta avamine lõppes kunstilise juhi õnnitlemisega Viis vabatahtlikku koristasid Aardla poldrilt üle kahe tonni prügi Ambitsioonika jalgrattatiimi eestvedaja Rene Mandri sõnul seisavad sõitjad suurte valikute ristteel Värvirõõmsas Pallases on ka must ja valge tuba Heidi Iivari asub Soome kultuuriveduriks Tartus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aimar Altosaar: meie pidu alles tuleb

2 min lugemist
Aimar Altosaar FOTO: Eero Vabamägi

Kevad ja epideemia raugemine võivad koosmõjus pea segi ajada ning inimene võib kaotada orienteerumisvõime. See on ka aeg, mil idanaaber korraldab oma linnades militaarkarnevale ning püüab maailmale selgeks teha, et on Teises maailmasõjas kui mitte ainus, siis kindlasti suurim võitja. Seda hoolimata tohututest inimkaotustest, kellest suur osa oli Stalini verise diktatuurirežiimi enda ohvrid.

Nõukogude julgeolekuorganite kohalikud satraabid olid need, kelle kaudu keskvõim kohapeal oma brutaalset hirmuvõimu teostas, ning Suure Võidu eufoorias on sisuliselt au sisse seatud ka kõik need «kuklavollid», kes kuklalaskudega hävitasid venelaste, poolakate, eestlaste ja paljude teiste rahvaste eliiti.

Ilmsest segiminekust räägib see, et okupeeritud Eestis tegutsenud julgeolekuorganite harukontorite juhtide elu ja surm on leidnud tähistamist ka Eesti ajakirjanduses! KGB kohaliku kindrali elu ja tööd on lastud kommenteerida tema järeltulijal – miks mitte siis juba Venemaa FSB juhil? ENSV hiilib meie juures ringi järjest häbematumalt: tolleaegsete ministrite pildid Eesti riigiasutuste seintel, süüdimatud arvamusavaldused koolilaste kasutamisest põllutöödel, pioneeri- ja komsomoli stiilipeod jne. Keegi selliste pidude korraldajatest võiks selgitada, millega seoses tegelikult nostalgitsetakse koos idanaabri suure ja varjamatu nõukogude-ihalusega?!

KGB kohaliku kindrali elu ja tööd on lastud kommenteerida tema järeltulijal – miks mitte siis juba Venemaa FSB juhil?

Ekspansiivsed suurvõimud on võitlust mälu pärast alati esmatähtsaks pidanud. Bolševike 1917. aasta oktoobripöörde järel keelustati kõigepealt sõltumatu ajakirjandus ning seejärel võeti ette rahva mälu. Nõukogude Liit saavutas oma rahva mälu ümberprogrammeerimisel märkimisväärset edu, mille tagas kõigepealt halastamatu ja meelevaldne vägivald, mida hiljem ei olnudki vaja enam väga intensiivselt rakendada, sest hirm juba oli nõukogude inimese geneetilises koodis. Eestis okupeerimiste järel alanud tapmised, kadumised ja küüditamised lõid kümmekonna aastaga ka meie maal hirmuõhkkonna, mis hoidis inimesi nii välise kui enesekontrolli all kuni süsteemi kokkuvarisemiseni. Nagu aga näeme, pole pantvangistatud ohvreid sageli tabav Stockholmi sündroom mõnest meie inimesest siiani lahti lasknud!

Eesti on vaba ja eestlased vaba rahvas, meil on tähistada omad võidud ja suursündmused; kui neist väheks jääb, siis leiame oma kultuuriareaalist – Euroopast – veel küllaga mälestamisväärset. Meid okupeerinute kombeid pole vaja enam meelde tuletada ega nende tähtpäevi mingil moel tähistada.

Võrratu kevadkuu mai ja väljatulek epideemiarežiimist teevad juba meele rõõmsaks ning võime olla kindel, et ka peod tulevad niikuinii!

Seotud lood
02.06.2020 03.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto