Sisukord
Arter
Tänane leht
09.05.2020
Eesti Arstist eesliinitöötaja eriline emadepäev: ma näen üle pika aja oma lapsi! Haigla juhi ja arstide tüli hakkavad lahendama nõukogu liikmed Eesti lühiuudised Tehnikaülikoolile valitakse rektorit (1) Video ⟩ Vägikaikavedu tõi vanalinna odrapõllu (2) Hobikanapidaja sõdib nutika rebasega (3) Majandus Riigilt laenu saava Tallinki kvartalikahjum ei olnud väga hull (3) Jäätisevalmistajast rahvusvaheliseks kalatootjaks (1) Välismaa Eestlastel on ELi välisteenistuses rohkem kohti, kui nad kvoodiga saaksid Tšehhi saatkond kindlustab end rünnakute vastu AJA PEEGEL. Stalin muutis esimese võidulipu heiskaja naerualuseks (2) Arvamus Kohtuniku jõuline lahkumisetendus (4) Üks haigus teise järel (1) Hea sõnumi tooja Trumpi musta töö tegijad (3) Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Juhtkiri: kallistusteta emadepäev (1) Marti Aavik: iga päev maksab (1) Sport Eesti korvpalli hall kardinal, keda hinnatakse piiri taga rohkem kui kodumaal Spordi lühiuudised Autospordi liit: silmakirjalik on rääkida, et rallit ei tohiks korraldada Karl Juhkami kolumn: sport on meelelahutus, nagu ka e-sport (2) Merendus Pärnu Vallikääru Talvesadam läheb uuele rentnikule Merenduse lühiuudised AK Kuidas hügieeniline riik «läänelikkuse» põhitunnuseks sai (1) Õigusteadlane: ettevaatusühiskond ohutusreeglite rägastikus Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Mihkel Kunnus: Eestimaa, su mehemeel on kiirel allakäiguteel (9) Lauri Vahtre: aga võib-olla olemegi unikaalsed? (38) Vladimir Juškin: võiduudu kudumine (8) EKI keelekool: heal emal mitu nime Digikultuur. Kuidas muusika pilve kolis Epner Gert Raudsepast ⟩ Võitlus iseendaga Gerda Märtens tegi oma teoses jääkarust kliimapagulase Mis meist saab? Uueks loodud mõrvamüsteerium Aja auk. Virtuoos NÄDALA PLAAT: Aasta džässmuusiku esimene ühemeheplaat Lineaarne ja tsükliline aeg Juurikas: eriolukorra päevik jätkub Arter Teadlane Aigar Vaigu: koroonakriisil tuleb teine laine. Ja kolmaski. (33) «Meil on jäänud ära kõik abituuriumi rõõmud!» (3) Õppetund, kuidas teenida kriisi ajal viie päevaga pool miljonit eurot (5) Priit Pullerits: Kolm pauku karmilt kirja – aitäh, suurepärane! (10) Angerjaga on kööga. Päris kööga (2) Margus Mikomäe elusad järelehüüded Lihtne ja lopsakas koogiglamuur - proovi kindlasti! 300 hobujõudu meelelahutust. Sõiduproov Volkswagen T-Roc R-iga (1) Kuus kõige kõvemat moehitti kevadeks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lihtne ja lopsakas koogiglamuur - proovi kindlasti!

4 min lugemist
Vabas vormis vaagnale miksitud toorjuustukook besee ja maasikatega. FOTO: Eva Hildén

Kevadeks, suveks, emadepäevaks – kui ükskord koidab päev, mil saab jälle ühistele koogisöömistele koguneda, on äsja eesti keeles ilmunud magusakogumiku autori, rootslanna Lena Söderströmi lihtne ja külluslik koogiglamuur omal kohal.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hõrk rohelise martsipaniglasuuri ja vanillikreemiga printsessitort või lahke käega maitsestatud kaneeli- ja safranisaiakesed on esimesed, mis rootslaste magusakunstile mõeldes meenuvad. Sealt sammukese edasi lisandub teadjamatele juba Rootsi fika-kultuur, mis tähendab kohvipausi nendesamade saiakeste, muffinite või muude pisemat sorti küpsetistega. Enamasti jääb selline kohvitamise-saiatamise komme tööpäeva sisse ja töökaaslaste seltsi ning poodides ootavad lausa fika-riiulid, kus suupärased kohvikaaslased juba kenasti valmis pakitud. Kes on aga juhtunud suviti Stockholmi või mõne Rootsimaa väikelinna kohvikuleti ette, teab, milline meeltesegadus tabab maiasmokka siis, kui tahab kohevate vanilli-koorevahumütsidega ja marjakuhilatega koogiiludustest endale mõne välja valida.

Kui lehitseda Rootsi toiduajakirjade veergudelt tuntud toiduajakirjaniku ja retseptikonsultandi Lena Söderströmi värskelt eesti keeles ilmunud külluslikku koogikogumikku «Toorjuustu- ja šokolaadikoogid», saab rootslaste traditsioonilisest ning uuemast magusamaailmast veel rohkem aimu. Sealt koorub välja ka nende suvine kirg külmutatud toorjuustukookide vastu, samuti sõltuvus šokolaadikookidest, mille klassikapaletti esindab kõige paremini eripärane kladdkaka. Selle pehme, pisut niiske ja mõnusalt kleepja šokolaadikoogi sünnilugu jääb Teise maailmasõja järgsesse aega, kui Rootsis kergitusainet nappis ja välja tuli mõelda muid variante. Kuigi uuel ajal kuulub koogi koostisesse mõnes koduköögis ka küpsetuspulber, originaalile truuks jäävates retseptides seda ei ole ja nii ongi tulemus kergelt vetruv. Tihti süüakse seda tummise loomuga šokolaadikooki vahukoore või paksu jogurtiga. Luksuslikuma moe annab sellele riivšokolaadist glasuur, tainasse segatud riivitud apelsinikoor ei tee samuti maitsele paha.

08.05.2020 11.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto