Sisukord
AK
Tänane leht
09.05.2020
Eesti Arstist eesliinitöötaja eriline emadepäev: ma näen üle pika aja oma lapsi! Haigla juhi ja arstide tüli hakkavad lahendama nõukogu liikmed Eesti lühiuudised Tehnikaülikoolile valitakse rektorit (1) Video ⟩ Vägikaikavedu tõi vanalinna odrapõllu (2) Hobikanapidaja sõdib nutika rebasega (3) Majandus Riigilt laenu saava Tallinki kvartalikahjum ei olnud väga hull (3) Jäätisevalmistajast rahvusvaheliseks kalatootjaks (1) Välismaa Eestlastel on ELi välisteenistuses rohkem kohti, kui nad kvoodiga saaksid Tšehhi saatkond kindlustab end rünnakute vastu AJA PEEGEL. Stalin muutis esimese võidulipu heiskaja naerualuseks (2) Arvamus Kohtuniku jõuline lahkumisetendus (4) Üks haigus teise järel (1) Hea sõnumi tooja Trumpi musta töö tegijad (3) Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Juhtkiri: kallistusteta emadepäev (1) Marti Aavik: iga päev maksab (1) Sport Eesti korvpalli hall kardinal, keda hinnatakse piiri taga rohkem kui kodumaal Spordi lühiuudised Autospordi liit: silmakirjalik on rääkida, et rallit ei tohiks korraldada Karl Juhkami kolumn: sport on meelelahutus, nagu ka e-sport (2) Merendus Pärnu Vallikääru Talvesadam läheb uuele rentnikule Merenduse lühiuudised AK Kuidas hügieeniline riik «läänelikkuse» põhitunnuseks sai (1) Õigusteadlane: ettevaatusühiskond ohutusreeglite rägastikus Mikko Lagerspetz: riskiühiskond pöörab pilgu enda poole Mihkel Kunnus: Eestimaa, su mehemeel on kiirel allakäiguteel (9) Lauri Vahtre: aga võib-olla olemegi unikaalsed? (38) Vladimir Juškin: võiduudu kudumine (8) EKI keelekool: heal emal mitu nime Digikultuur. Kuidas muusika pilve kolis Epner Gert Raudsepast ⟩ Võitlus iseendaga Gerda Märtens tegi oma teoses jääkarust kliimapagulase Mis meist saab? Uueks loodud mõrvamüsteerium Aja auk. Virtuoos NÄDALA PLAAT: Aasta džässmuusiku esimene ühemeheplaat Lineaarne ja tsükliline aeg Juurikas: eriolukorra päevik jätkub Arter Teadlane Aigar Vaigu: koroonakriisil tuleb teine laine. Ja kolmaski. (33) «Meil on jäänud ära kõik abituuriumi rõõmud!» (3) Õppetund, kuidas teenida kriisi ajal viie päevaga pool miljonit eurot (5) Priit Pullerits: Kolm pauku karmilt kirja – aitäh, suurepärane! (10) Angerjaga on kööga. Päris kööga (2) Margus Mikomäe elusad järelehüüded Lihtne ja lopsakas koogiglamuur - proovi kindlasti! 300 hobujõudu meelelahutust. Sõiduproov Volkswagen T-Roc R-iga (1) Kuus kõige kõvemat moehitti kevadeks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vladimir Juškin: võiduudu kudumine

6 min lugemist
  • Kuni aastani 1965 Võidupüha ei tähistatud
  • Mida aeg edasi, seda olulisemaks muutub tähistamise juures aktuaalne mõõde
  • Teadlik müüdiloome ja kultuse juurutamine on üha intensiivsem
Balti Venemaa uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin. FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Kohe pärast sõda tähistati võidupüha ametlikult ainult kolm korda, aastatel 1945–47, siis sai sellest taas tavaline tööpäev. Uuesti võttis asja ette 1964 ametisse saanud Brežnev ja 1965. aastal korraldati võidu 20. aastapäevaks esimesed ametlikud pidustused. Seejärel korraldati võidu auks sõjaväeparaad juubeliaastatel 1985 ja 1990.

1995. aastal võeti vastu seadus «Nõukogude rahva Suures Isamaasõjas saavutatud võidu mälestamisest», mille järel hakati võiduparaadi korraldama igal aastal.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Aga miks lõpetas Stalin 1947. aastal võidupäeva tähistamise?

Levinud on kaks versiooni. Esiteks on võimalik, et Stalin pelgas võitjarahvast. Elav mälestus sõjast ei olnud niivõrd võidukas ja rõõmus, kuivõrd kohutav ja kole: kogu maal liikus ringi sadu tuhandeid riigi toeta jäetud, amputeeritud jäsemetega invaliide, külades nutsid naised silmad peast hukkunud meeste pärast. Teiseks on võimalik, et Stalin tundis vene rahva ees miljonite ohvrite pärast süüd. 1945. aastal Kremlis korraldatud võiduparaadi osalejate vastuvõtul tõstis Stalin pokaali vene rahva auks ja ütles 1941.–1942. aastal tehtud vigadest kõneldes: «Mõni teine rahvas oleks võinud valitsusele öelda: te ei ole õigustanud meie lootusi, astuge kõrvale, me paneme ametisse uue valitsuse.» Tol ajal peeti Kremlis nähtavasti nii paljude miljonite ohvrite hinnaga saavutatud võidu pidulikku tähistamist pühaduseteotuseks, leinapäev oli sobivam.

08.05.2020 11.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto